Täiuslik päev

Õhus kevad.

Puus lind.

Liivakastis laps.

Käes töö.

Õues naaber.

Taevas päike.

Suus naer.

 

Elu maal

ehk depressiivne Eesti väikelinn teine Eesti

Akna taga linnusöögimaja rasvatihaste, koduvarblaste, suur-kirjurähni ja nagu erakorraline harrastusornitoloogide nõukogu tuvastas, puukoristajaga.

Poes võib koti rahulikult ukse juurde riiulisse jätta ja selles lahkudes taas näppu haarata.

Lapse võib südamerahuga lasta murule müttama, kõige hullem, mis juhtub, on porised riided, mitte koeraekskrement või kärvanud vares.

Akna taga kostab enamasti vaikus või kuke kiremine või linnulaul või Elmar naabriõues.

Praksuvad puud pliidi all ja ahjusoe tuba.

Naabrid ütlevad üksteisele tere.

Saab lehti riisuda.

 

Soig

Kaalikaalujälgijad on alustanud vandenõud Leelo talje vastu. Mille muuga seletada seda, et inimesed mulle muudkui šokolaadi kingivad. Mul on veel pool Mesikäpikut, 1 hiiglaslik šokolaadimuna (manuaalne hinnang ütleb, et seest tühi) ja pakk Itaalia šoko-pähkli krõbinaid. Ainult et sellest kõigest ei ole erilist abi totaalse kapsas-olemise vastu.  Kas see ongi kevadväsimus või mis? Magada, magada, une nägemisest ma ei hoolikski.  Isegi päike jätab mind külmaks ja heatujumuusika pleilist mõjub umbes 5 minutit.

Tegelikult ma ei saa hästi hakkama sellega, kui keegi täiesti ülekohtuselt mu peale vihastab ja siis absoluutselt ei kuula, mis mul öelda on.

 

Laagripäevik

Olin jaanuari alguses übertubli, tegin ruttu kõik eksamid ära ja tulin Ungarisse pakku.  See imeline nädal möödus traditsiooniliselt Balatonfüredi tõlkemajas. Seekordne autor oli Imre Oravecz, igaühel oma teos + eksperimendi mõttes tegime schnelli ja seitse erinevat varianti ühest proosaluuletusest. Jagan noppeid ja irveid meie seminaridest (mis näevad välja nii, et keegi kannab oma tõlgitud teksti ette, me silume kollektiivselt konarusi, arutame sõnade konnotatioone nii eesti kui ungari keeles ja möödaminnes tögame üksteist, sõbralikult muidugimõista) ja muust elust-olust. Katsuge leppida sellega, et tagantjärele/ väljaspoolseisjatele on osa nalja juba ära lahtunud.

• tõmbasime kassi haneks
• kogu kass on kogukas (Kriszta)
• ajab oma kassimokakesed turri (kirjeldus, kuidas kass vilistab + Lars, kes püüab vilistava kassi ilmet näole manada)
• kass tegi päkapöörde
• faasanitele tuleb kananahk ihule
• mitte mina, vaid see kuradi jõgi (Kriszta)
• Siiri: mis juhtub eesti keeles, kui üksmeel kaob? Lars: närime üksteisel kõrid läbi.
• see niivõrd on kõige ilusam neist, nagu lilled, saad aru
• jääksin häppi
• vajuksin häbi pärast põlvini maasse (väiksem häbi kui see, mille pärast maa alla vajutakse)
• miks sellises maakohas nagu Balatonfüred ei ole kitselaenutust? Saaks puhkusele tulles laenutada kitse koos kasutusjuhendiga ja iga päev värsket piima lürpida (mul on probleem tuumasõjaüleelamisvõimeliste piimatoodetega)
• täismäng: taimetoitlane, karsklane ja tsölibaatik (ühtlasi loome uudissõnu, kui puudu tuleb)
• Larsil on raskekujuline talveuni
• kule, ma sain vahepeal ühest asjast aru (ma)
• Lars läks kappi ja tuli sealt siis jälle välja (ma käisin ka, aga keegi ei näinud)
• ma teen Larsile rahva häält
• põhjapoolsel küljel, kus kurg (ehk kuru) päriselt ei lõppe (Siiri ja Aune)
• ihutõlk
• ma panen siis Peetrile ära (loe: tõlgitud tekstid mälupulgale; ma)
• vedasime kassi vurrupidi
• õudselt tore oleks mingit naist võtta vahepeal (Siiri tuleb ka kapist välja ehk plaanime järgmist laagrit)
• rongis selgus, et Larsil on siil sees, kes mõnikord turritab

Kuna pool laagri ajast pidin ma ka prantsuse keelest mingit ilget põhikirja ja šampoonireklaami tõlkima, siis pühendus ülejäänud aeg kvantiteedi asemel kvaliteedile.

Ees on veel terve nädal Pestis:) Imeline.

 

Lumi on, lumi jääb, šallallallallaa

Maas on väike riba lund ja juba on ilge paanika lahti. Homseks anti Belgias lumehoiatus, st kodust välja ronitagu ainult äärmise häda korral. Ti ka muljetas üksõhtu, et saarel ei saa poest enam värsket piima, sest lumi on  maas ja autod ei saa sõita. Õnnetud eurooplased, tõesti näete elus esimest korda talve või? Einoh, siis pole Ansipist ka abi. Kõik Eestisse asumisele ja vaikse laulu saatel lund rookima.

Mul on küll tubli jogurti- ja mandriinivaru olemas, aga ma kavatsen sellegipoolest homme Antwerpenisse šopingule ja õhtust sööma minna. Ja te ainult katsuge kolmapäeval lende tühistada. Inimõiguste vastane on takistada inimestel Ungarisse minna.

 

Omadega B.-s

Alguse frustratsioon, kõike on liiga palju ja kõik on liiga uus, prantsuse keele tasemetesti tulemus läheneb tõenäoliselt nullile, sest seda ei mäleta enam keegi, millal ma süstemaatiliselt prantsuse keelega tegelesin (see oli umbes enne seda, kui Ungari ja ungari keel mu igaveseks ära võlus..ee.viis aastat tagasi?), aga homme on mul juba üks tund ja salsa ja oma tuba, nii et ma üritan täna veel hästi vapper olla ja homme on kõik parem.

 

Jää

Seesamune et Balaton oli täitsa jääs nädalavahetusel. Vähemasti lõunakaldal Balatonszárszó puhkekeskuses, kus mul oli rõõm osaleda rahvalauluseminaril, teha kiiremaid tiire erinevatel uiskudel, vantsida jää murdekohani, laalda ja tantsi, soomesaunatada ja närvi puhata. See viimane oli kõikse ebaedukam. A see-eest edenes väiksesõsara sallike kenaste. Gyöngyi õlarätt sobib talle nagu valatult, kannab ka rõõmuga. Aint jumalateenistuse ajaks tõmbas Lutheri mantli selga, et asisem oleks. Mai olndki varem jumalateenistusel tantsind, nüüd on siis see ka tehtud-nähtud.

 

Mängin ja puhkan, paras mulle

Publiku tungival soovil teen sissekande, enne kui jälle kuuks ajaks minema kaon (ei, tegelt mul on üks mustand ka, mida ma ei viitsi praegu valmis kõpitseda, seda saab ehk veel selle aasta sees lugeda). Ma olen juba viimased neli päeva jumala süüdimatult lebotanud, täiega šeff ikka. Tähistasime meie aastapäeva (11.) ja sp, mis on peaaegu üks ja sama.  Meie ei käi siin muidugimõista minu ja Larsi kohta. Viimane laar piparkooke on valmis. Kingitused pakitud (jaa, kujutage ette, mitte nagu tavaliselt – turbopakkimine 5 minutit enne jõuluvana etteastet). Jõuluistungeid peetud nii endiste kui praeguste kolleegidega (küsige Maali käest Earl Gray küpsikute retsepti). Peale homme hommikut ma loodetavasti rohkem torumehi oma korteris ei näe.  Paberid Ungarist raha küsimiseks on peaaegu valmis. Just nii hektiline ongi olnud nagu see viimaste lausete rodu. Jõul võib nüüd tulla jah. Tegelikult ma lähen muidugi ise. Nagu ikka.

Spessial tänks kõigile, kes on mulle jõulutervitusi saatnud (ka nende eest, mis veel teel on, tundmatud austajad;) Mul on hirmus hea meel olla meeles peetud, aga ma peaksin enne tsivilisatsioonist lahkumist natuke magama, nii et ma ei jaksa praegu kõigile personaalselt vastata. Jaa, ma helistan, kui olen jälle Tartus ja/või tagasi ja siis muljetame/ veinitame.

Olge kõik tervitatud ja mõnusat jõulu!

 

Tagasi tulevikku

Vana reisihaina magasin enne lendu täiesti rahulikult väherdes ja kella vaadates peaaegu neli tundi, enne kui veendusin ürituse mõttetuses ja vennaraasu kella nelja ajal kohvi jooma ajasin, et ei peaks üksi kannatama. Kohvi jõime „minu toas“ akna all istudes. Tuba koosnes sel hetkel neljast rohelisest seinast, soome papist värvimata põrandakattest ja kahest toolist, mis me seks puhuks sinna viisime. Läbi udu pealinna poole sõites ei olnud mul põrmugi kahju, et ma kodumaa tolmu oma jalgelt teadmata ajaks pühin. Piloodi nimi oli Juri Gagarin. Ilma naljata. Aga kohale me Viini saime ja pärast lõputuna tunduvat ootamist, kui ma juba täitsa närvis olin, saabus veerandtunnise hilinemisega ka Budapesti buss. Kolm tundi hiljem olin juba metroos. Kõik oli hästi.

 

Nurr

Sel nädalavahetusel ei liigu mitte üks lill. Sain täna ohtralt patsutada ja kiidusõnu oma ungari keele oskuse kohta. Kui saan kunagi välja magada, hakkab silm ka särama ja karv läikima. Praegu on veel jõledamalt udune olla.

Kui Lars ei loeks, siis ma saaks avalikult kirjutada, et ma lähen homme Balatonfüredisse, õhtul purjetan laevukesega (kõlab luuleliselt onju) teisele kaldale ja lasen ennast seal poputada. Ma ütlen siis lihtsalt, et kavatsen oma auga väljateenitud puhkusest esimese jupi homme välja võtta. See näeb välja umbes nii (ühtlasi püüdke sama ette kujutada ka murul, mõnusas soojas suvevihmas, murelipuu all, järvekaldal, ilma tugitoolita muidugi):

See saab alles üks imelik nädalavahetus olema. Pole ju enam harjunud, et ei pea ohjeldamatult õppima või järjekordset tööd kirjutama ja ühtegi eksamit ka ei ole lähiajal. Ma saan täiesti rahulikult lesida rongis ja lugeda Sirpi või mingit suvalist naistekat või kuulata Tõnu Raadikut või lihtsalt aknast välja vahtida või mugida kodus küpsetatud, otse Eestist tulnud leiba. Kui tahan. Kas ei ole mitte luksvärk?

(Selle pildi ma pätsasin kuskilt, aga mul tegelt ka pole meeles, kuskohast. Lihtsalt meeldis. Tõenäoliselt on kellegi autoriõigused või midagi, ma ei taha neid endale, ausõna.)