Täna hommikul sai mulle osaks luksus, milleks pole ikka väga ammu juba võimalust olnud, nimelt ma ärkasin üles, tegin tassi kohvi ja pugesin koos selle ja ühe kerge ajaviiteromaaniga tagasi teki alla. Voodis lugemine on üks mu lemmiktegevusi ja need puhud on eriti harvad, kui ma saan hommikut niimoodi laisalt aegamisi alustada. Ma pingutasin lugemisega väga, aga kui jõudsin 28, leheküljel lauseteni “…käru koormatud kui koormahobune…” ja “Püüan fookustada võimlemisvarustusele.”, ei julgenud ma enam edasi lugeda ja kasutasin lugeja õigust raamat pooleli jätta. Ausalt, kuigi ma olen teatavasti muidu üsna kriitilise meelega, olin ma pärast sõpradega veedetud meeleolukat õhtut ja vastikust kevadkülmetusest hoolimata väga leebelt meelestatud, võiks suisa öelda heas tujus, aga mis liig, see liig. Halva tõlke esimene tunnus on see, et praktiliselt iga lauset on võimalik pikemalt mõtlemata tagasi tõlkida. Tõlkija kohta palju infot leida ei ole, ehk oli tal piisavalt oidu, et leida sobivam karjäär tiigritaltsutaja, kunstmurukasvataja või kellegi muu säärasena.
Ma püüdsin leida objektiivseid põhjusi, kuidas sellised tõlked saavad üldse tekkida. Näiteks, et tõlkija kannatab uskumuse all, et oskab a) võõrkeelt ja/või b) emakeelt; tal ei olnud tegelikult aega ise tõlkida, aga kuna tema 14aastase järeltulijaga, kes on koolis juba kaks aastat inglise keelt õppinud ja nagunii vaatab kõiki filme ilma subtiitriteta, ei olnud võimalik litsentsilepingut sõlmida, siis sai kirja lapsevanema nimi; sorri, no läks natuke kiireks, järsku oli tähtajani ainult nädal aega, aga mis see 200+ lehekülge kerget lugemist ikka ära ei ole; kellelgi kirjastusest ei olnud aega tõlget vaadata või läks trükki toimetamata fail (trükivead parandas Word automaatselt ära); või mida hekki?
Mis te arvate, kuidas need sõna-sõnalised tõlked sünnivad? Kas olete talumatult halva tõlke pärast lugemise pooleli jätnud?
*Kadunud Henn Mikkin arvas, et (tsiteerin mälu järgi) jaa muidugi, igaühest võib saada psühholoog või psühhoterapeut, ainult mõnel võib selleks kuluda umbes 200 aastat. Ilmselt kehtib see tõlkijaks saamise kohta ka.
Vt ka fotograaf, kokk, kirjanik, Saalomon Vesipruul, Elo Jakobson, Varrak, I have a dream.