veebruar 2012



Tänase päeva puhul on paslik esitleda ainulaadset hetke Eesti lähiajaloost. Sellel erakordsel fotol on jäädvustatud üks neist kolmest sekundist, mil pealinna kaunistas konkureeriv Vabaduse sammas. Igal juhul on see vaieldamatult kaunim ja maitsekam kui praegune klaasist junn. Ma ei ütle seda sugugi sellepärast, et tagasihoidlik väike mina oma usinate käekestega oli asja juures tegev, aga igaüks saab ju aru, et Tšehhi kristallist ei ole ehedale Eesti käsitööle võistlejat.

Patriootlike tervitustega.

PS Thatcher, Rahvusvahelise Nabauuringute Instituudi peaspetsialist, tähistas pidupäeva seisakuga, tõsi küll, veel veidi kõikuvaga ning hümni ajaks ei olnud tippvorm veel saabunud, kuid alati pole tähtis võit.


Thatcheri esimene meeleavaldus. Fooliumpeakatet ei olnud ja seemneid ei närinud, võib ju vabandada, et läks kiireks või et me ei lähe iga moenarrusega kaasa, tegelikult oli juba enda kohalevedamine meie kohta ülim aktiivsus. Pean siiski tunnistama, et pärast käisime vannis, tavalises, laineid tegime ise. Vt ka Andruse arvamus ACTA, SOPA ja muu PASA kohta, ämber, acta.ee, viltkiiver.


Juba nädal aega kodus, vastuvõtt oli lihtsalt imeline: külmakraadid ja lõpuks ka lumesadu. Just see, mille eest põgeneda oleks tahtnud. Aga nädala sisse on peale vanade sõpradega kohtumise mahtunud ka uisutiirud renoveeritud liuväljal Linnapargis, kirjanduslik õhtu- ja ööpoolik Odeon Lloydi kinos, töine laagrikorralduskoosolek Hrabali nime kandvas õllekas, dokumentaalfilm Grizzly Man hubases kohas nimega Trapéz ja veel muudki. Ülalnimetatud kohti julgen aga soovitada küll. Enamasti peetakse juba kinni ka 1. jaanuaril jõustunud suitsetamiskeelust, kuigi Trapetsis mõni tohlakas ikka tossutas.