Ebafrivoolsuse etalon

Täiesti teemaväline postitus, aga sõrmed sügelevad.

Võtame näiteks ühe eilse pealkirja: Selgeltnägijaid testiti mürgitatud toiduga. Ma järeldan sellest, et saade on seega leidnud oma kuulsusetu lõpu (hurraa). Ma ei viitsinud seda nupukest lugema hakatagi, sest mis mõtet  on lugeda ajalehest telesaadete ümberjutustusi. See viimane on saanud Postimehe lemmikžanriks, ideede puudus? Isegi kui mul telekas oleks, ei hakkaks ma ikkagi mitte iialgi vaatama selgeltnägijaid ja tõehetki, miks peaks mind huvitama teiste inimeste must pesu? Ei koti kopika eest ka. Kui huvitaks, siis ma passiks kahjurõõmsa irvega teleka ees ja mis mõttega siis veel ajalehest lugeda, kes kellele millega kuhu keeras.

Samuti harrastab Postimees pildivargust, tahab saada tasuta artikleid, esitab otseselt valesid fakte (selle kohta ma ei saa kahjuks viidata, sest need on seotud teiste isikutega) ja kõige tipuks on muidugi Elu toimetus eesotsas Aju Saagimiga, kes toodab sisutühje nupukesi enda ja oma sõbrannade “seiklustest” ja vaatab, kellel on aluspüksid jalas. Et siis nagu mida? Glamuur vää? Võib olla on viga lihtsalt minus, kes ma madalalaubalist..ee..meelelahutust (?)…..ajakirjandust (?) hinnata ei oska.

Reklaamide ja seega püsiva nägemiskahjustuse vastu aitab Ad/Flashblock, kuid kahjuks puudub veel mõttetute rubriikide blokeerija.

Võib olla tekkis lugejal küsimus, kuidas ma oskan kritiseerida, kui väidan, et ma Postimeest ei loe. Mõni blogija vahel viitab asjalikumatele (või huumorirubriiki kuuluvatele) artiklitele. Kui teemapüstitus on piisavalt intrigeeriv, siis lähen loen, ühtlasi jäävad silma kõrvaltulpades asuvad pealkirjad. Lihtne.

Sellega on tänane meediakriitiline sõnavõtt õppenud.

algas Budapestis kurikuulus 1956. aasta revolutsioon. Nagu filmipäevadel näidatud Vabadus, armastus nimelisest filmist näha oli, suruti see veriselt maha. Ungarlased teatavasti armastavad traditsioone, niisiis kaks aaastat tagasi, poole sajandi möödumisel revolutsioonist korraldasid nad veel päris kurje meeleavaldusi (mitte küll diktatuuri vastu seekord, avalikkuse ette lekkinud lindistuselt selgus, et nende vastik peaminister valetas valimiste võitmiseks täiesti teadlikult. Eriti irooniline on muidugi see, et peaminister on endine komsomoliliige. Peaministril ei olnud siis kavatsust tagasi astuda ega hakkagi olema). Sel aastal on pealinn juba mitmendat päeva politsei kõrgendatud tähelepanu all ja täna näiteks on vahistatud üks tüüp, kes kandis SS-embleemi. Siiani paistab siiski vaiksem olevat kui kaks aastat tagasi (Helina kirjutas oma sissekande lõpus, kuidas siis oli. Taipasime kogemata vahetult enne möllu Astoriast jalga lasta. Kui koju jõudsime, hakkasid sõbrad helistama ja küsima, kas oleme veel elus).

Lisaks tähendab tänane päev seda, et poed on kinni, liiklus enam-vähem seisab (kesklinnas on ka parkimine keelatud), president ja peaminister heiskasid hommikul parlamenditagusel väljakul lipu (väljak oli loomulikult suletud ja sinna pääsesid ainult valitud näod) ja päev otsa on toimunud mitmesuguseid mälestus- ja pereüritusi (sealt need patrioodid tulevadki). Pealinnas korraldati 150 üritust, kogu riigis 900 ringis, aga mis Eestis vabariigi aastapäeval toimub? Hommikul sõjaväeparaad ja õhtul pingviinide oma. Ungari stiilinäiteid lisaks lipuheiskamisele: vabaõhu-fotonäitus maailmast 1956. aastal, vabaõhumuuseum ja tänavateater, revolutsioonitramm, kohtumine revolutsionääridega, õhtune valgusmäng parlamendihoonel ja 56. aasta revolutsooni väljaku mälestusmärgil, pidulik gala Ooperimajas ja siis muidugi tavapärane lillede asetamine ja leinaminutid.

Revolutsiooni sündmustest ei hakka ma siin eraldi rääkima, Horisont andis selle kohta 2006. aastal välja üpris ammendava erinumbri.

Täna õhtul kell 19.00 toimub Tallinnas Uue Maailma Seltsimajas suur Ungari pidu! Lubatakse Ungari lühifilme, muusikat ja roogi ning kohalikke ungarlasi. Absoluutselt kindlasti on kohal (ainult kasvult) väike Edina, keda tunnevad ilmselt kõik, kes Eestis natukenegi Ungari värgi vastu huvi on tundnud. Üritus on tasuta, igaüks saab oma äranägemise järgi seltsimaja toetuseks annetuse teha. Kõlab igatahes toredasti. Kogukond, kes on korraldanud ka sügislehtedesse hüppamise õhtu, peab ju ometi vahva olema.

Seltsimaja asub siin.

Hirmus kahju, et ise ei saa minna. Kui keegi lugejatest läheb, siis palun muljetage:)

14.-17. 10 toimuvad Tartus Ungari filmipäevad. Peamiselt näidatakse režissöör Ferenc Töröki filme. Ta on hakkama saanud nii mõnegi auhinnatud ja lausa kultusfilmi staatuse saavutanud teosega. Töröki kolme täispikka filmi nimetatakse “postkommunistlikuks triloogiaks”: Moskva väljak, Hooaeg ja Overnight. Hooaeg on vahva sellepärast, et tegevus algab unises Ida-Ungari väikelinnas Karcagis, kust on pärit meie tore ungari lektor Viki.  Samuti näidatakse Töroki jt lühifilme ning lastefilme.

Kolmapäeva ööl vastu neljapäeva (15./16. okt) saab näha Ungari filmivaramu uuemaid ja vanemaid palu:

Vabadus, armastus (õnnetust 1956. aasta revolutsioonist; korralik ollivuudi stiilis action, kus ajaloolisi fakte on stsenaarumile sobivaks painutatud, aga on sellegipoolest huvitav pilguheit ühele sündmusele, mis täidab ungarlasi siiani uhkuse ja valuga).

Tunnistaja (tegevus toimub ajaliselt enne revolutsiooni ja räägib lihtsa(meelse) tammivalvuri sattumisest poliitlistesse mängudesse. Filmist on kõnekeelde jõudnud mitmed repliigid, umbes nagu meil “Andke mu portfell siia” või “Me tuleme Tallinnast, me maksmame”, isegi üks ajakiri – Ungari apelsin – on sealt nime saanud).

Tervislikku erootikat ja Me ei sure kunagi pole ma kahjuks näinud, nii et nende kohta lugege ise. Ja minge muidugi vaatama ka.

Kolmapäeval ja neljapäeval peab ohtra filmimaterjaliga illustreeritud  loenguid Ungari kaasaegsest filmikunstist dr. Tibor Fazekas Hamburgi Ülikoolist.

Juhuslikult näitab ERM samal nädalal Maailmafilmide programmis kahte dokki Ukraina ja Rumeenia ungarlastest.

Hea toidu austajatele kokkab maiuspalu Ungari Köögi omanik ja kokk:)

Neljapäeva õhtul mängib tantsuks ja kõrvailuks rahvaansambel Bürkös. (Kuigi see kõlab nagu tegemist oleks keskealiste tantsuõhtuga, tuleb etteastest eeldatavasti välja kuum tantsutuba, mii laik it:)

Filme näidatakse Genialistide klubis Magasini 5, loengud toimuvad Lossi tn õppehoones ja Maailmafilm ERM-is Kuperjanovi tänaval. Filmipäevade päevapilet maksab 50 raha, Maailmafilm ja loengud on huvilistele tasuta.

Filmipäevade väga ägeda koduka on valmis teinud Balázs dekaartist.