algas Budapestis kurikuulus 1956. aasta revolutsioon. Nagu filmipäevadel näidatud Vabadus, armastus nimelisest filmist näha oli, suruti see veriselt maha. Ungarlased teatavasti armastavad traditsioone, niisiis kaks aaastat tagasi, poole sajandi möödumisel revolutsioonist korraldasid nad veel päris kurje meeleavaldusi (mitte küll diktatuuri vastu seekord, avalikkuse ette lekkinud lindistuselt selgus, et nende vastik peaminister valetas valimiste võitmiseks täiesti teadlikult. Eriti irooniline on muidugi see, et peaminister on endine komsomoliliige. Peaministril ei olnud siis kavatsust tagasi astuda ega hakkagi olema). Sel aastal on pealinn juba mitmendat päeva politsei kõrgendatud tähelepanu all ja täna näiteks on vahistatud üks tüüp, kes kandis SS-embleemi. Siiani paistab siiski vaiksem olevat kui kaks aastat tagasi (Helina kirjutas oma sissekande lõpus, kuidas siis oli. Taipasime kogemata vahetult enne möllu Astoriast jalga lasta. Kui koju jõudsime, hakkasid sõbrad helistama ja küsima, kas oleme veel elus).

Lisaks tähendab tänane päev seda, et poed on kinni, liiklus enam-vähem seisab (kesklinnas on ka parkimine keelatud), president ja peaminister heiskasid hommikul parlamenditagusel väljakul lipu (väljak oli loomulikult suletud ja sinna pääsesid ainult valitud näod) ja päev otsa on toimunud mitmesuguseid mälestus- ja pereüritusi (sealt need patrioodid tulevadki). Pealinnas korraldati 150 üritust, kogu riigis 900 ringis, aga mis Eestis vabariigi aastapäeval toimub? Hommikul sõjaväeparaad ja õhtul pingviinide oma. Ungari stiilinäiteid lisaks lipuheiskamisele: vabaõhu-fotonäitus maailmast 1956. aastal, vabaõhumuuseum ja tänavateater, revolutsioonitramm, kohtumine revolutsionääridega, õhtune valgusmäng parlamendihoonel ja 56. aasta revolutsooni väljaku mälestusmärgil, pidulik gala Ooperimajas ja siis muidugi tavapärane lillede asetamine ja leinaminutid.

Revolutsiooni sündmustest ei hakka ma siin eraldi rääkima, Horisont andis selle kohta 2006. aastal välja üpris ammendava erinumbri.

Advertisements