draama



Hoiatus: järgnev sisaldab massiivses koguses hala ja vingu. Edasilugemine oma vastutusel.

Google kavatseb readeri ära tappa, mis haige hülgemöla see on???!! Google, are you gone out of your f…ing mind? Matke maha oma orks ja igoogle ja mis muud pahna te veel olete välja mõelnud. Käpp püsti, kes enne tänast üldse googlereaderi blogist kuulnud oli. Miks ma ei näe kätemerd? Mida perdillumi päralt* tähendab “usage of Google Reader has declined”? Tupsukesed, kui inimesed päev otsa readeris ei ripu, siis see on normaalne, tõesti, mõnel on elu ka väljaspool internetti ja arvutit. Mis järgmiseks plaanis on, gmail ära koristada? Geeniused olete.

Enivei, ma olen praegu nii vihane ja kavatsen peatselt asuda readerit aktiivselt mittekasutama. Abinõusid leiab siit.

Ma olen praegu sellisesse seisundisse viidud, et tahaksin öelda ainult kaks kõva sõna: tammepakk ja raudbetoon*. Hakka või serbohorvaadi keelt õppima.

*vt veel Kaku varamust, kuidas inimese kombel oma kurjemaid emotsioone väljendada. Perdillumi päralt – no kas pole ilusti öeldud:D

Advertisements

Pidin end täna ühe PMi lugejakirja peale puruks naerma. Üht Viljandimaa prouat, kes “pole hull Eurovisiooni-fänn”, tabas vahetult enne aasta lauluüritust kohutav ebaõnn – digiboks ütles üles. Õnneks oli tal võimalus kuulata Raadio 2st Eurovisiooni ülekannet. Ütleme nii, et ta oli tiba pettunud. Loodetavasti ei tule tal kunagi pähe kuulata “Rahva oma kaitset”, sest noh, seal  seltsimehed Kivirähk ja Juur muud ei teegi, kui muudkui avaldavad oma arvamust ja jutuvada katkeb ainult siis, kui mängitakse Mardi valitud muusikat. Seejuures ei lasta isegi suvalisi killukesi eurolauludest, teinekord paneb Mart plaadimasinasse näiteks oma hea sõbra onu Bella plaadi või Jörbergi oma või midagi muud sama jubedat (tänkju foor te poodcast).

Teemas püsimiseks peaksin arvamust avaldama veel Ungari eurolaulu kohta või midagi. Kui keegi teist tupsukestest teab, kas Ungari osales, ja on isegi laulu kuulnud, siis kommentaarige täitsa rahulikult.


Üldiselt kasutan ma umbes kolme vandesõna. Kui ma eriti vihane olen, siis panen nad üksteise otsa ja kordan palju kordi nagu mantrat. Parem eriti ei hakka, aga no sitta kah. Põhimõtselt olen ma pettunud ja vihane ka. Ja üleüldse võivad kõik asjaga seotud asjapulgad persse minna. Pikalt ja pidevalt.

Aga viimase viie päeva jooksul on kinnituse saanud mitu fakti. Ungarlastel on üle keskmise alkoholi- ja väsimusetaluvus. Isegi kui nad öö läbi laulnud ja tinutanud on, võtavad nad hommikusöögi kõrvale pitsi ehtsat Viru Valget. Neile maitses kogu toit ja jook, mis neile siin pakuti. Ja üleüldse oli kõik ülivõrdes, välja arvatud sääsed. Ilmaga neil vedas, neil oli suurepärane tõlk ja nende eest kanti hästi hoolt. Vähemasti minu poolt küll. Vahel jäi natuke küllakutsujate innukusest vajaka mu meelest. Kolme valla sõpruskohtumine sai aga teoks ja ma sain neli päeva tempokalt tõlkida eesti keelest ungari keelde ja vastupidi. Seejuures külastasin paljusid kohti esimest korda elus, nii et ka kultuurielamused olid kindlustatud.

Tutvusin ka ungari per tu joomise kombega, mis – ma kahtlustan – ikkagi ei ole päris nii, nagu mulle seda serveeriti. Selgus, et eesti samakas maitseb paremini kui lauaviin ja et ungarlased on veel aeglasemad jalutajad kui ma arvasin.  Tutika tuttava sain ka, kellega oma Ungari-vaimustust jagada.

Ootan juulit.


Tegelikult ma vist unustasin mainida, et oli äärmiselt hea meel näha Otti ja Evat, Sibiu näitust ning maailma pressifotosid. Ja lõppekslõppeks sai BBI ka tunnistustega valmis, kõigest kolm kuud läks. Ainepunktid tiksuvad ELTEs ka kenasti. Mõne asja üle tasub kurbust tunda, samas leiab ehk midagi rõõmustamiseks ka. Näiteks Pal tänava poisid on igas keele vahva lugemisvara. Mõni pisike hazibuli näiteks, mis tegelikult ju ei olnudki buli, vaid lihtsalt koosviibimine. Ning kõige tipuks kirssidega Kirss, kes teeb väsinud koolilapsele päeva lõpuks riisiputru. Ei kõrbenudki põhja, muide. Tahaks juba ära, Budapest ei armasta mind sellel aastal kohe sugugi ning sedaviisi ei taha mina teda ka. Isegi siis, kui Külli mulle siia eesti noormehi saadab. Ikkagi ei taha. Vot jonnin jah. Õnneks tuleb kohe Rutt oma hiiglasliku kohvriga, mis on pakitud just meile mõeldes. Seejärel saab nädalaks järve äärde, katsuge siis ainult mind segada. Taastun.


Nojah, kui teisipäevaõhtust Szimplat kultuuriks nimetada, siis kultuuri oli palju. Rahvusvahelist. Ilusate kõhtude ja juustega prantsuse, itaalia ja türgisaksa noormehed, sekka mõni ungarlane, üks soomlane ja kaks eestimaalast. Üsna hea kooslus. Täpsustan, üsna lõbus kooslus. Pealegi, üsna vajalik vaheldus kodumaistele kohati põmmpeadele. Ära võta isiklikult.
Aga et kohalikust kultuurielust võimalikult palju osa saada, otsustasin vaadata, mida ungarlased Rehepapist teinud on. Kuuldavasti on Kivirähk ennast ungari keeles ilmutanud “Ördöngös idők” nime all ning Kompánia Színházi Társulat on vorminud sellest omapärase teatritüki. Mitte et ma väga midagi mõistnud oleks, kuid ehk võib süüdistada pooletunnist hilinemist ja ungari keelt. Või see et Liinast sai Lina. Oooo, üks krattidest oli super, ma loodan, et ta oma põlvi ära ei põrutanud hüpates. Aina keksis ringi. Ja kupjal ehk jäid mõned juuksedki pähe. Muidugi minu lemmikuks muutus stseen romantilisi jutukesi pajatava lumekratiga, kes räägib tähtedest ja merest ja armastusest. Soovitab taevasse vaadata. “Itt nincs csillagok, ez Észtország, itt csak felhők vannak.” Tõsi?
Ja et oleks veel kultuuri, tegi esinemisproovi neidudeansambel HeHeHe. Fröccide ja šampuse tagajärjeks oli nõme mutt kontserdil ja tema veel nõmedam poeg, kes meid välja viskas klubist. Mitte et me muidugi läinud oleks. Aga pärast sai oma arvamust avaldatud küll. Kõvasti. Ja mingi ettekandja pilgutas silmi muudkui. Sodi silmas ehk. Katringi nõksutas puusa.
Meenutades, et Bp-s on siiski suvi, sai veedetud tunde pargis, näha põõsas kommionu ja püüda voodi pealt sipelgaid. Sisukas. Järgnevalt kann Sangriat Vivieniga. Veini armusin ära ja ilma selleta enam kodumaale ei tule. Ja siis tüüpiline rada – Szimpla. Kaks korda nädalas läheb liiale. Sai hävitatud paar vaenlast, suheldud ja naerdud. Oli isegi plaan tantsida, kuid selle asemel hakkasin keset tunnelit sõimlema, ning keerasin otsa ringi. Ja olin sigatige edasi. Ungari mehed, ma ütlen. Tee veel head ja kutsu veel peole ning lõbutsema. Aga vähemalt sain teada, et valisin siiski õige kooli. BBI tõesti õpetab rääkima, isegi karjuma ja sõimama, nagu näha juuresolevalt pildilt.
Ja lisaks sellele, et kohalikud tigedaks ajavad, teevad seda teisedki. Valimatute sõnadega, nagu näha. Peaasi, et saaks. Aga kuna mu kloostri ja järgmise võõramaa mõte laideti maha, siis ootan järgmist lööki. Olge lahked.


Meie armas tantsulõvi tuleb juunis Ungarisse pidusse ja lubas kasvõi jalgsi kohale tulla, kui seekord ka peaks lend tühistatama. Aga et oleks mille pärast tulla :)

(09:31:58 PM) Roberto: so, if you can make me a little bit of publicity before I arrived it would be really helpful
(09:32:06 PM) Roberto: nice spanish guy arriving to budapest

(09:32:11 PM) Roberto: wants to have fun
(09:32:16 PM) Roberto: and looking for a girlfriend
(09:32:26 PM) Roberto: estonian or hungarian

Ehk siis kui me juunis telefonile ei vasta ja meile ei kirjuta, oleme kadunud Bp ööklubide maailma. Paluks Superman appi saata.


Oma unetuid öid sisustame aruteludega erinevatel teemadel. Eilne teema: masendav partei.

Alustuseks meenus seik noorsootöö konverentsi järelürituselt mõned aastad tagasi Tallinnas. Tollane haridusminister Mailis R. pidas noorsootöötajatele sütitava kõne, tänas neid nähtud vaeva ja tehtud töö eest. Tema lõpusõnad tollel õhtul kõlasid: Kallid noorsootöötajad, head joomist! Tõesti, õiged sõnad, mida soovida noortega tegelejatele, nende vaba aega sisustavatele inimestele. Neile, kes viitsivad, ja enamgi veel, tahavad laste ja noortega tegeleda, tunda energiat ja kogeda laste andekust-leidlikkust.

Jõudsime järeldusele, et Edgar S. ja masendav partei on sünonüümid. Mis saaks aga siis, kui Edgarit enam ei oleks? Kui Edgar satuks autoõnnetusse, siis meie kujutluses saaks temast Mr. Burns (tagasivaade ja meenutus filmidele Terminaator ja Simpsonid). Mr. Burns on kuivetu ihnur ja õelus, kes teeks võimalikult palju halba võimalikult paljudele. Ja ise hõõruks parastavalt käsi ja irvitaks. Siin tuleb mängu Vilja S., kes juhuslikult ja täiesti kogemata astuks Mr. Burnsile peale. Või magaks ta laiaks.

Edgar S.-il on sõber, olgu ta nimeks siin Villu R. Kaks suurt sõpra kallistavad üksteist. Väikesed pontsakad harali sõrmed sirutuvad üksteise suunas, käed haaravad sõbra embusesse ning sõrmed teevad pats-pats sõbra seljale. Taustal mängib ühe riigi hümn. Meil on nende pärast hea meel.

PS Käeoleva mõttelennu kujunemisel ega selle jäädvustamisel ei saanud vigastada ühegi partei liikmed ega loomad. Kahjuks võib esineda kokkulangevusi reaalsete tegelastega.

Järgmine lehekülg »