AK



Jälle on see aastaaeg, kui telekas inisevad kõikidel kanalitel* hommikust õhtuni Koit** ja Maarja ja nii nädal aega järjest. Selle puhul üks temaatiline poolhaiku***.

Visa hing

üksinda kodus

jõulud tulnud juu

*Meie koju ei tule niipea mingit telekat.

**Tänu ühele teatavale näosaatele ei saa ma enam iial kuulata Bee Geesi, ilma et mõtleksin tema peale. Miks ta ise niimoodi laulab, nagu ta laulab, kui tegelikult suudab igasugust häält teha?

***Pole minu viga, et piisavalt silpe ei tulnud.


Noored tüdrukud ei pea sõitma trollis ja taluma nilbete vanameeste möla. Ka naised ei pea sõitma trollis ega taluma nilbete vanameeste möla. Kõrvalseisjad ei pea kuulama nilbete vanameeste möla ega laskma neil noori tüdrukuid või naisi verbaalselt ahistada. Linalakaline tüdruk, anna andeks, et ma ei käskinud sellel vanamehel suud kinni panna ja lõpetada see lapsepilastamise jutt (sest mida muud on “tule lähme maha, teeme midagi, tüdrukule šampus, mulle konjak, ma annan sulle musu”). Väsinud silmadega naine, sina oled täiskasvanu ja suudad ilmselt ise enda eest seista, aga see rõve jutt oli nagu sopp, millega sind üle valati. Mul on kahju, et sa pidid seda taluma ja kõik lasid sel juhtuda.

Kahetsen seda, mis täna jäi tegemata. Mää. ilma hüümärgita, sest selline lammas määb niimoodi tuhmilt, mää ja kõik


Mis te arvate, millest nüüd jutt tuleb? Õige, loomulikult ei pääse ka meie miljonite lemmiku HMi Eestisse saabumise kajastamisest. Ühesõnaga, J.-le ütlesin, et peame vara minema, et ikka parkima mahuks, ja et siis lähme kohe sööma, aga võibolla astun kõige rohkem kahte poodi ka sisse. Loomulikult jäime hiljaks, saba oli juba keskuse (mitte poe)uksest väljas, neiud kiljusid nagu ‘meerika noortekomöödias, kari lambaid tammus mingis aedikus oma paradiisi poole ja ülejäänud rahvas vahtis seda pealt. Palun nüüd seletage lollile jälle – kas meil on hilbupoodidest puudus? Kas nendel lammastel puudub igasugune eneseväärikus? Ja mis nendes HMi hilpudes nii erilist on, et nende pärast hulluma peab? Mina isiklikult olen Helsinki HMst ostnud tervelt paari oranže sukkpükse ja mõned lasteriided. Viimati sain palju parema saagi Budapesti kaltsukatest. Õigesti vastanud võivad ka Budapesti minna.

Lugege parem seda, mitte selle artikli põhjal tehtud halba referaati Sopalehes.

Kui te nüüd ootate fotoreportaaži osturetke tulemustest, siis parem ärge tahtke. Järeltulev põlv sai öökulliga sussid ja esik jalatsiriiuli, samuti võin selle päeva kokkuvõtteks soovitada Little India restorani (ma ju ütlesin, et te ei taha fotosid) ning väga lahedate köögividinate poodi Home& Gourmet, parandus – hoopis Bon Appetit.

Mul on nüüd dilemma, kas tähistada see post sildiga mida p****t või möh?


…kodus olla, kui õunapuud õitsevad. check
…kodus olla, kui sirel ja lõhnav kuslapuu õitseb ja lehkab. check
…käia hommikumantli väel ja paljajalu, hommikukohvitass näpus, kastemärjas rohus. check*
…magada hommikul nii kaua, kui und on, vedeleda veel natuke voodis, kooserdada hommikukohviga aias ringi, nuusutada lilli ja varbaid päevitada. Võibolla 10 aasta pärast?
…oma last naerma ajada. Check, mitu korda päevas.
…minna spontaanse idee ajel külla, ette helistamata ja külaskäiku kuu aega ette planeerimata. check
…jälle voodis lugeda. check
…eelmist tegevust harrastada sagedamini kui kord kahe aasta jooksul.
…teha lapsega koos lumememme. check
…olla teel. check
…puhata. sellest me veel räägime
…Ungarisse. check
…koju. Varsti

*Ideaalses olukorras teeksin ma seda enne lapsele hommikupudru keetmist ja selle talle sissesöötmist ja kohv on äsjavalminud, aga püsigem reaalsuse juures, hommikukohv paljajalu murus on juba iseenesest ennekuulmatu luksus.


Kirjutatud neljapäeva hommikul Tallinna ja Helsinki lennujaamas.
Peale mitmekordset üritamist õnnestus mul lõpuks hankida Tallinna parteipilet. Taksos see kahjuks ei kehti. Ja ongi hea, muidu nad saaksid kohe teada, et olen maalt lahkunud.

Peale asjade pakkimist,  hilisöist piparmünditeed, voodis lugemist (lugesin kolmeni, J. kustus ühe juures ära) ja paari tundi kiirund* olen üle pika aja jälle teel. Tulin kodust ära, klomp kurgus**, ehkki mind ootavad Maailma Parim Linn ja üks suurepärane nädal. Loodetavasti ei võta narkokoerad mind poolel teel kahtlaste pulbrite ülesmugeldamise pärast rajalt maha ja pagas jõuab koos minuga kohale. Ja üldse, et eelnimetatud riigiteenistuja ei arvaks, et ma arvan, et näljahäda hakkab saabuma – Ungaris teatavasti kardemoni müüakse ainult selles Astoria delikatessipoes, mis juba aastaid tagasi suleti, ja leiba ja Juubeli tordipulbrit tellisid kodanikud.

Ja palun kas keegi võiks lollile ära seletada, mis teeb lennujaama kohvi ja suvalise võileiva nii hinnaliseks? Kas peale asjaolu, et lennujaamas takistamatult tegutseva röövjõugu kaupmeeste saamahimu ärivaistu tõttu sunnitakse suletud ruumis viibivaid inimesi ostma hirmkallist vett, kohvi või einet, on sellel kraamil veel mingeid märkimisväärseid omadusi, näiteks kortsudevastane, tervendav ja vähivastane toime? Sest kaheksaeurosest saiast, mille peal on salatileht ja kaks krevetti, ootan ma vähemalt igavest noorust või midagi samaväärset. Argumendid, et söö siis enne kodus kõht täis, ei ole veenvad, keset ööd algava teekonna eel ei lähe suurt midagi alla ja mitmetunniseks ooteajaks ei ole eriti võimalik ette süüa. Kofeiini, andke mulle kofeiini!

Teeme täna nii, et Budapestis ei ole lumetormi ega plahvatavat vulkaani, eks.

PS Mandariin ja kohuke ei kvalifitseeru vedelikeks.

PPS Tallinna lennujaama wifi ei tööta. Digiboks vist alles käivitub. Tundub, et Helsinkis ka.

*Vt ka kiirmakaronid, burks, sprint, Jorh Adniel Kiir, iluuni, Oklahoma.

** Kas nüüd hakkabki alati nii olema?

Update reede hommikul. Väljalend Helsinkist lükkus kaks tundi edasi, aga kahtlemata peab üpris positiivseks lugema seda, et tehniline rike avastati ENNE õhkutõusmist. Piloot nimelt kuulis masinast kahtlasi hääli, mispeale keerasime stardirajalt tagasi. Mida hääl talle ütles, jättis ta kahjuks enda teada. Budapestis sadas otse loomulikult lörtsi. Pagas saabus koos minuga ja ma olen nüüd rõemsasti kohal, hommikupuder ja kohv tulid voodisse, kus ma kavatsen koos raamatuga edasi lesida, kuni Lars oma asjad linna peal ära ajab. Täna ootavad ees veel spa, linna peal kondamine ja võibolla ka väike shopping.


Laenasin siit.


Tänase päeva puhul on paslik esitleda ainulaadset hetke Eesti lähiajaloost. Sellel erakordsel fotol on jäädvustatud üks neist kolmest sekundist, mil pealinna kaunistas konkureeriv Vabaduse sammas. Igal juhul on see vaieldamatult kaunim ja maitsekam kui praegune klaasist junn. Ma ei ütle seda sugugi sellepärast, et tagasihoidlik väike mina oma usinate käekestega oli asja juures tegev, aga igaüks saab ju aru, et Tšehhi kristallist ei ole ehedale Eesti käsitööle võistlejat.

Patriootlike tervitustega.

PS Thatcher, Rahvusvahelise Nabauuringute Instituudi peaspetsialist, tähistas pidupäeva seisakuga, tõsi küll, veel veidi kõikuvaga ning hümni ajaks ei olnud tippvorm veel saabunud, kuid alati pole tähtis võit.

Järgmine lehekülg »