Publiku tungival soovil teen sissekande, enne kui jälle kuuks ajaks minema kaon (ei, tegelt mul on üks mustand ka, mida ma ei viitsi praegu valmis kõpitseda, seda saab ehk veel selle aasta sees lugeda). Ma olen juba viimased neli päeva jumala süüdimatult lebotanud, täiega šeff ikka. Tähistasime meie aastapäeva (11.) ja sp, mis on peaaegu üks ja sama.  Meie ei käi siin muidugimõista minu ja Larsi kohta. Viimane laar piparkooke on valmis. Kingitused pakitud (jaa, kujutage ette, mitte nagu tavaliselt – turbopakkimine 5 minutit enne jõuluvana etteastet). Jõuluistungeid peetud nii endiste kui praeguste kolleegidega (küsige Maali käest Earl Gray küpsikute retsepti). Peale homme hommikut ma loodetavasti rohkem torumehi oma korteris ei näe.  Paberid Ungarist raha küsimiseks on peaaegu valmis. Just nii hektiline ongi olnud nagu see viimaste lausete rodu. Jõul võib nüüd tulla jah. Tegelikult ma lähen muidugi ise. Nagu ikka.

Spessial tänks kõigile, kes on mulle jõulutervitusi saatnud (ka nende eest, mis veel teel on, tundmatud austajad;) Mul on hirmus hea meel olla meeles peetud, aga ma peaksin enne tsivilisatsioonist lahkumist natuke magama, nii et ma ei jaksa praegu kõigile personaalselt vastata. Jaa, ma helistan, kui olen jälle Tartus ja/või tagasi ja siis muljetame/ veinitame.

Olge kõik tervitatud ja mõnusat jõulu!

Advertisements