Enne kui algab nutt ja hala, something completely different. Raamatukoide rõõmuks avastasin ma täna blogi, kus tutvustatakse Euroopa linnade paremaid raamatupoode, peamiselt küll ingliskeelset kirjandust levitavaid, aga see-eest  sõltumatuid, st ketipoode sealt ei leia. Brüsseli kohta on seal ka paar vihjet, mida ma kavatsen esimesel võimalusel lähemalt kaema minna. Tänase päeva teine avastus on Brüsselis elava ameeriklase blogi, kus saab tutvuda siinse elu-oluga terasema ja süsteemsema  sule läbi kui minu oma.

Sellele, kes tahab teada, kuidas läti keeles aitäh öelda: “Paldies!” Eesti-läti-eesti sõnastik on muidu siin.

Nüüd ma soiun natuke sellest, kuidas mõned asjad on minu jaoks liiga jaburad. Edasilugemine omal vastutusel.

Käisin eelmine nädal võimalikult paljudes loengutes, et leida kursusi, kus käimiseks mul mai lõpuni motivatsiooni jätkuks. Segaduste tõttu tunniplaanis sattusin ma muuhulgas loengusse, kus räägiti sisepõlemismootoritest, st terve see kursus on pühendatud sisepõlemismootoritele. Kui ma juba kursuse nimest olin aru saanud, siis mõtlesin, et noooh, vaaatame njüüd, kas midagi tuttavat veel ette tuleb. Sinnamaani oli kõik väga tore, kui hakkasid tulema slaidid minu meelest täpselt ühesuguste joonistega, mida saatsid repliigid a la  “sellest kõigest on teile termodünaamikas muidugi juba räägitud”.  Õnneks oli auditooriumis peale minu veel paar tüdrukut, ma peitsin psühhosuvekooli logoga koti oma tooli alla ja lasin pausi ajal jalga. Ma pean nüüd natuke selgitama, mis värk siin tunniplaanidega on. Need on täitsa olemas, netis ja seinte peal paberil. Aga kuivõrd ülikool, kus õpib 21 000 tudengit, on ikka täiesti müstiline masinavärk, siis kipuvad tunniplaanid muutuma. Ei maksa nüüd kohe arvata, et muutused tunniplaanis endas kajastuvad, et need oleks pidevalt uuendatud või nii. Oh ei. Et õigel ajal õiges kohas olla, peab õigel kohal silma peal hoidma:

  1. valves ehk teadetetahvlid osakondade uste taga. See kujutab endast seinatäit pisikesi lipikuid, kus on kirjas, kas klassiruum on muutunud,  millal kursus algab ja kus eksam toimub. Suvalises/ lisamise järjekorras, nii et oma aine kohta info leidmiseks tuleb kogu see neetud tahvel läbi kammida. Eeldatavalt leiab siit kõige värskema info, mida aga kahe järgneva kohta ei saa öelda.
  2. valves electroniques ehk elektroonilised teadetetahvlid. Teated teaduskonna kodukal eriala ja õpinguaasta järgi. Kohalikele üliõpilastele ilmselt loogiline, aga mina kui suvaline tüüp mäletan harva, mitmenda kursuse kohustuslik aine on näiteks Belgia kino ajalugu (juhuks, kui mul peaks tulema pöörane soov igaks juhuks üle kontrollida, kas see ikka toimub selles kohas, mis tunniplaanis kirjas on).
  3. avis ehk tunniplaani täiendavad märkused. Neist kolmest kõige mõistlikum asi, sest selle juurde viib link tunniplaanist, samas ei sisalda kogu infot, mida eelmised kaks. Ma ei ole siiani veel aru saanud, mis puhkudel on info nii oluline, et seda otse tunniplaanist linkida.
  4. Et asi oleks põnevam, siis on mõnel õppejõul või osakonnal oma kodukas ja/ või foorum, kus tarvilikku infot jagatakse. Kust neid leida, teavad ainult asjassepühendatud. Eelmine semester ma üritasin näiteks minna Belgia kirjanduse kursusele, aga selle toimumiskoht oli rangelt salastatud.

Tunniplaani saab omale pdf-ina salvestada. Saab sealt vaadata, mis õppekavasse aine kuulub. Aga hoidku jumal selle eest, et sa saaksid sealt aine kirjeldust lugeda. Seda peab otsima õppekavadest muidugi õige eriala ja kursuse järgi, mille juures mind tabavad jälle punktis 2 kirjeldatud raskused. Ilmselt ei ole ette nähtud võimalust, et inimene ei võta kõiki teatud eriala ühe aasta kohustuslikke aineid. Hala lõpp.

Käisin ka ühes kohutavalt igavas loengus EL-i teemadel, seda aga pidas ülinunnu aktsendiga professor Hollandist. Hundert, tröbl, först, köntri, som ättentsioneh. Siuksed hollandi moodi põrisevad r-id on seal onju. Algatuseks uuriti, kuskohast tudengid pärit on. Kanada tšikk tõstis käe, kui küsiti, kas on kedagi mitte EL-i kuuluvast Euroopa riigist. Ei, ma saan aru küll, et tal kadus fookus poole küsimuse pealt ära, aga millegipärast jätkasin seda rida mõttes küsimusega “is Europe a country”.

Ja lõpetuseks, et ei oleks liiga palju kaagutamist teiste pihta, paar mu enda apsakat ka. Kui poes on pudeli peal kirjas lait*, siis see ei tähenda veel, et selle sees piim on. Tuleb lait järele kirjutatud sõnad ka läbi lugeda. Olgu teistelegi õpetuseks, et lait battu on hapupiim.

Kui üks kena proua tegi mulle komplimendi mu punase talvemantli kohta ja mu kimbatust nähes oli nõus ka inglise keeles suhtlema, üritasin ma siiski prantsuse keeles vastata, et ma lasin selle õmmelda. Suure ähmiga ütlesin vist hoopiski, et tegin selle ise.  Õnneks ma mahtusin ka prantsuse keele kursusele, nii et mingi arenemislootus ikka on.

* piim pr. k

Talv on ametlikult otsa saanud. Üleeile ladistas sadada, eilsest saati on päike siranud nagu pöörane, linnukesed (tuvid, harakad ja papagoid) ei suuda ka nokki koomal hoida. Täna nägin Tenboschi pargis esimesi lumikellukesi, Ungari omad olid küll varasemad, aga ikkagi. Talvemantli võib varsti lõplikult ära pakkida ja avada jooksuaja, mis, püsigem ikka reaalsuse juures, minu puhul tähendab väga kerget sörki vaheldumisi kiire kõnniga umbes nii tund aega järjest. Ma ei arva, et sporti peaks tegema nii, et veremaitse suus ja silme eest must. Keska kehalisetunnid olid piisavalt tõhusad, et minult rohkem kui kümneks aastaks ära võtta igasugune tahtmine tegeleda natukenegi jooksmisele sarnaneva liikumisega, k.a bussi peale jooksmine. Aga kuivõrd eelmisel semestril oli mul erinõme tunniplaan, siis ma pidin enda liigutamiseks midagi muud välja mõtlema.  Mul pole eladeski nii palju spordivarustust olnud kui praegu, ise ka ei usu ära. Kuidas jutt lilledest ja linnukestest nüüd sedasi tervislike eluviiside peale tüüris? Rikun veel oma reputatsiooni ära täitsa avalikult.

Trammis oli täna õige lustlik sõita, sest seda sai teha lausa elava akordionimuusika saatel. Isegi mu tõeks osutunud aimdus, et artist seda mite omaenda rõõmsast meelest ei harrasta, vaid rahateenimise eesmärgil (mis seletas ka ühtlasi, miks kõik ülejäänud reisijad kalapilguga otse enda ette jõllitasid), ei suutnud juba irvele lähenevat hiiglaslikku naeratust mu näolt pühkida. Mis võiks inimesel ometi säärase meeleoluka trammisõidu vastu olla! Ja küll mul tulevad põimlaused ikka hästi välja.

Loengut postsovetlikust Venemaast peab proua Merlin :D Ei, see ei ole tal eesnimi.

Ja lõpetuseks üks äärmiselt sümpaatne sissekanne Hispaaniast. Loo moraaliga olen täiesti nõus, sest ma ise eelistan ka avatud mõtlemist. Alles hiljuti pressis üks ungari kolleeg minult välja eestlaste stereotüüpset ettekujutust ungarlastest. Mis ma oskasin kosta, kui ma silmaklappe ei armasta. Kiidukõne ja paar küsimärki.

Tegelikult mul on endal ka piinlik, et ma pole ikka veel Ungarist kirjutanud. Ega Metsatöllist. Ja üldse olen lohe.

Olin jaanuari alguses übertubli, tegin ruttu kõik eksamid ära ja tulin Ungarisse pakku.  See imeline nädal möödus traditsiooniliselt Balatonfüredi tõlkemajas. Seekordne autor oli Imre Oravecz, igaühel oma teos + eksperimendi mõttes tegime schnelli ja seitse erinevat varianti ühest proosaluuletusest. Jagan noppeid ja irveid meie seminaridest (mis näevad välja nii, et keegi kannab oma tõlgitud teksti ette, me silume kollektiivselt konarusi, arutame sõnade konnotatioone nii eesti kui ungari keeles ja möödaminnes tögame üksteist, sõbralikult muidugimõista) ja muust elust-olust. Katsuge leppida sellega, et tagantjärele/ väljaspoolseisjatele on osa nalja juba ära lahtunud.

  • tõmbasime kassi haneks
  • kogu kass on kogukas (Kriszta)
  • ajab oma kassimokakesed turri (kirjeldus, kuidas kass vilistab + Lars, kes püüab vilistava kassi ilmet näole manada)
  • kass tegi päkapöörde
  • faasanitele tuleb kananahk ihule
  • mitte mina, vaid see kuradi jõgi (Kriszta)
  • Siiri: mis juhtub eesti keeles, kui üksmeel kaob? Lars: närime üksteisel kõrid läbi.
  • see niivõrd on kõige ilusam neist, nagu lilled, saad aru
  • jääksin häppi
  • vajuksin häbi pärast põlvini maasse (väiksem häbi kui see, mille pärast maa alla vajutakse)
  • miks sellises maakohas nagu Balatonfüred ei ole kitselaenutust? Saaks puhkusele tulles laenutada kitse koos kasutusjuhendiga ja iga päev värsket piima lürpida (mul on probleem tuumasõjaüleelamisvõimeliste piimatoodetega)
  • täismäng: taimetoitlane, karsklane ja tsölibaatik (ühtlasi loome uudissõnu, kui puudu tuleb)
  • Larsil on raskekujuline talveuni
  • kule, ma sain vahepeal ühest asjast aru (ma)
  • Lars läks kappi ja tuli sealt siis jälle välja (ma käisin ka, aga keegi ei näinud)
  • ma teen Larsile rahva häält
  • põhjapoolsel küljel, kus kurg (ehk kuru) päriselt ei lõppe (Siiri ja Aune)
  • ihutõlk
  • ma panen siis Peetrile ära (loe: tõlgitud tekstid mälupulgale; ma)
  • vedasime kassi vurrupidi
  • õudselt tore oleks mingit naist võtta vahepeal (Siiri tuleb ka kapist välja ehk plaanime järgmist laagrit)
  • rongis selgus, et Larsil on siil sees, kes mõnikord turritab

Kuna pool laagri ajast pidin ma ka prantsuse keelest mingit ilget põhikirja ja šampoonireklaami tõlkima, siis pühendus ülejäänud aeg kvantiteedi asemel kvaliteedile.

Ees on veel terve nädal Pestis:) Imeline.

Kui katusel krõbiseb tundub, et kohe tuleb keegi läbi lae sisse, ei ole see tingimata rott, võib olla näiteks tuvi/ harakas/ ronk, kes tahab näha, mis pähklikoore sees on.

Maas on väike riba lund ja juba on ilge paanika lahti. Homseks anti Belgias lumehoiatus, st kodust välja ronitagu ainult äärmise häda korral. Ti ka muljetas üksõhtu, et saarel ei saa poest enam värsket piima, sest lumi on  maas ja autod ei saa sõita. Õnnetud eurooplased, tõesti näete elus esimest korda talve või? Einoh, siis pole Ansipist ka abi. Kõik Eestisse asumisele ja vaikse laulu saatel lund rookima.

Mul on küll tubli jogurti- ja mandriinivaru olemas, aga ma kavatsen sellegipoolest homme Antwerpenisse šopingule ja õhtust sööma minna. Ja te ainult katsuge kolmapäeval lende tühistada. Inimõiguste vastane on takistada inimestel Ungarisse minna.

Tegelikult muidugi kõik kallid lugejad (ma olen lihtsalt natuke Jumala mõju all siin, Jumal tuli mulle jõuluks), ühesõnaga, head sedasamustki! Meeleolupildike metskanadelt.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E964831D60961CB9C225768800383FDC

Lugu sellest, kuidas ma aasta tagasi siga tapmas käisin.

Mu aju on lõpuks uskuma hakanud, et magamine on ülehinnatud, ja hoiab mind varaste hommikutundideni üleval. Muidugi võib vabalt tegemist olla lihtlabase koduigatsusega, kuigi päevade lugemine ja teki all vähkremine ei too kojusõidpäeva kiiremini kohale ja järgmisel päeval, st täna, on tõsine zombie-olemine.  A kui ei teekski täna mitte midagi? Võtaks välja selle nädala pühapäeva? Geniaalne plaan. Nii saagu.

PÖFF - Pimedate Ööde Filmifestival, 12.11 – 6.12 2009,  erinevad linnad, Eesti

BIFFF – Brussels International Fantastic Films Festival, 8. – 20. 04 2010, Brüssel, Belgia

Logod on loomulikult pärit festivalide kodukalt.

Kui eile õhtul teatrist tulin, jalutas mulle tänaval vastu Superman. Aga see pole veel kõik! Umbes kolmveerand tundi hiljem kohmitsesin oma ukse taga võtmeid otsida ja päris elus reps silkas mööda, ma ei julgenud peaaegu hingatagi ja jõllitasin teda, suu ammuli.  Hiljem kõõlusin veel natuke oma toa aknal, et teda uuesti näha. Nägingi, ilus kohevasabaline oli.  Ei sobi vist hästi öelda, et olen nüüd kohanud rebast vabas looduses. Ma ei ela just kesklinnas, aga siiski täitsa tsiviliseeritud ja asustatud punktis. Loomad linnas, no ütle nüüd!

Järgmine lehekülg »