Põhimõtteliselt on nädal möödunud oma tavapärases rütmis. Üks ettekanne paremale, teine vasakule, peale rüüpamiseks lõputöö. Aga suure tänitamise tulemusel olen nüüd varustatud madjarikeelse Vahtramäe Emiliga. Seekordne neljapäev kulges veidi ebatavalisemat rada, ehk sisaldas endas õiendamist, kohvi, hulgaliselt fröccse ja peotäit kodumaalasi. Ikka on ju meeldiv näha. Ning ma ei hakka kirjeldamagi varahommikust Bp-d, kui trammid veel käivad. Või seda kui roheline siin on ja kui kollane on päike ja kui kaunilt linnud laulavad. Oi ei, seda tulge kogege parem ise. Soovitavalt koos Heddaga. Ning preemiaks sai võidetud reis Peruu ööle, kus muusika oli rütmikas ja pani paljudel jalad tatsuma. Kuigi tuleb tunnistada, et Hösökilt on veidi pikk maa Budasse. Aga vähemalt on vahepeal jõgi. PS. Sõlmisin abielusuhted. Raamatutega.

Ja peab mainima, et mitu nuga teevad hulga tõhusamalt tööd kui üks väeti. Soovitan.