Kui on midagi, mille kohta ma söandan öelda, et ma seda armastan, siis on see teelolemine (selle peale pidavat kuluma suurem osa aega kui kohalolemisele, mine võta kinni). See värelev hetk enne teeleminekut ja rahulolev teadmine, et olengi kohal ja teel korraga, need on ju õigupoolest peaaegu üks ja sama. Teelolekuks ei tarvitse alati isegi liikuda, mugav, eks. Ma pelgan natuke lennujaamade lähedusse sattumist, sest siis tuleb mul kohe peale hirmus kihk ükskõik kuhu suunduva lennuki pardale astuda ja minna. Kuhugi. Õnneks pole mul kunagi raha, et seda teha, kuigi see võiks huvitav kogemus olla. Kui ma suureks saan ja mul on palju raha, siis ma proovin.

Tänane hääletamine oli täiuslikkusele päris lähedal. Päike ja mitte tilkagi vihma. Ma jõudsin ainult Adieux les complexes paar esimest lugu ära kuulata, kui peatus auto, mille juht kuulas mu suurt lemmikut Yann Tiersenit. Nii hea muusikamaitsega inimesi võiks rohkem olla. Ma tänasin oma sohvrit selle eest eraldi.

Vanemad daamid enam kohvikus ei käi, sest üks rändlind lendas saarele tagasi. Jõulu paiku või suvel jälle, kui me just vahepeal Londonit ei valluta. Kõik on võimalik, ütleb armas A. Ma püüan lasta sel juhtuda. Sellel ja teistel südamesoovidel. Teisiti ju ei saa.

Kamina och ahju puudumisel peab sooja saama kuumadest rüübetest. Kuna ma ei kavatse alkoholi lähiajal suu sissegi võtta (ei, mitte sellepärast, selle pärast ka mitte), siis pean piirduma teega. Selle efekt on paraku lühiajaline, nii et kann peab kogu aeg tulel olema. Tulel, oo, see kõlab ahvatlevalt. Igatahes olen ma varustatud ingveri ja kardemoniga. Tulge teele, kui külm on:)

Ma sattusin korraks peaaegu eufooriasse, sest ma avastasin magtunniplaanist ungari keele süvakursuse ja ajad peaaegu sobivad. Ma olen kindel, et enne seda seal polnud. Ehk mind lubatakse ka sinna. Homme on igatahes kaks ungari keelt järjest, milline suurepärane algus kooliaastale. Prantsuse keelt ei paista tunniplaanis olevat. Huvitav, kas ma saaksin oma teiseks võõrkeeleks võtta hoopis ungari, seda ma oskan igatahes rohkem (eriti kirjandeid kirjutada, 92 pointsa ECL eksamil). Kui on võimalik oma lõputöö skaibis ära kaitsta, äkki saab siis õppekava ka enda äranägemise järgi korraldada.

Enese viilutamine on ikka tüütu, mulle mahuvad küll juba kummikindad jälle kätte ja enam ei pea nõusid pesema ühe käega, aga ujumine ja muu kepsutamine on veel mõnda aega out. Järelikult tuleb minna uisutama. Kompanjon on olemas:)

Tõenäoliselt mulksub mul nüüd soontes kõik see roheline tee, mida ma olen siin terve õhtu otsa larpinud, ega lase mul magama jääda. Noh, kaks lugemata Pratchettit on seltsiks (ennekuulmatu lugu, ma ise ka ei tea, kuidas see võimalik on).

Advertisements