Tuleb välja, et mu kõige kasutatavam kehaosa on taguots, sest eile kärises puruks järjekordne paar pükse. Samas tuleb iga pesukorraga ka juukseid pea küljest ära, nii et võib loota, et sealkandis ka mingi aktiivsus toimub.

Kopp on ees. Kõigest. Kohe nii, et ühel hommikul lükkas K mind praktiliselt uksest välja, et ma tuulduks veidi (okei, see oli nüüd kunstiline liialdus, aga peaaegu nii oli). Võtsin kätte ja käisin Budakeszi loomapargis. Sinna sai bussipeatusest läbi metsa jalutada. Kuulda oli ainult linnulaulu. Täitsa tore oli, kuigi stepikotkas lõsutas suure palavuse pärast muru sees, nokk laiali, ega liigutanud oimugi. Piisonid silmitsesid mind tusaselt, kõhuvalust ei saanud see aga kohe kindlasti tulla sest piisonil peab küll väga kiire ainevahetus olema, kui vesi läheb ühest otsast sisse ja tuleb kohe teisest otsast välja. Mäger ja siil ei olnud parasjagu kodus, aga rongad andsid korraliku kontserti. Vaatetornist ei paistnud peale roheluse ja puudelatvade suurt midagi. Nautisin vaadet ning pidasin kaasavõetud banaani ja päikses soojaksköetud veega piknikku. Pärast poputasin restoranis end mõnus hilise lõunasöögiga. Avastasin, et jube kaval on võtta mingi söök eelroogade hulgast, siis ma jaksan selle kõik ära süüa (laste menüü ajab ka asja ära, kuigi ka sellega on raskusi ette tulnud). Hiljem kodus ühikas tegin ikka sama palju asju ära kui tavaliselt päeva jooksul, ainult seekord ei kügelenud ma päev otsa arvuti taga, et need asjad tehtud saada. Sain isegi päikest.

Toimetaja ei ole nõus 0 karu ja 0 hundiga seeaeg, kui mina saan terve raamatulaada läbi käia ja Bea kontsertile. Nojah, ma tahaks tegelt ise ka karulas ära käia. Vaatame seda asja.

Üldiselt ma urisen praegu kurjalt.

Advertisements