Sattusin jälle mitmendat-setmendat korda Haldja raamatuteooria peale ja mul on samasugune teooria, ainult juurikatega. Sibul või kartul? Maitseid on mitmeid.

Mulle meeldivad inimesed, kelles on sookollilikkust ehk nad on nagu sibulad – mitmekihilised. Sa aimad, et neil on kihte, mille mahakoorimine nõuab vaeva, mõnda on sul õnn olnud lähemalt näha, mõni võtab üllatusest õhku ahmima või paneb lausa nutma. Nimeta seda milleks tahes, sügavuseks, mitmekülgsuseks, rafineerituseks, paindlikkuseks, avatuseks, see mind võlub. Kartul võib küll toitev olla, aga kooritud peast on kõik lagedal, mis olla saab, äärmisel juhul leiad seest mädaniku. Aga eks igaüks võtab seda, mis talle mokkamööda.

Tegelikult ma ei viitsi praegu Leedust kirjutada.

Advertisements