Eksamiperiood. Täna tegin oma viimase eksami sel semestril. Teemaks kultuuridevaheline kommunikatsioon. Ilmselt oli minu kommunikatsioon õppejõuga edukas, sest tunniajane usutlus päädis positiivse hinnanguga. Nüüd on veel vaja ära eksamineerida mõned oma tudengid, kes võtavad omale aega ja õpivad kõik korralikult ära, enne kui mu palge ette söandavad ilmuda.

Muidu läheb meil siin kenasti. Rajasime omale õpitoa. Pidulikult jõululõunast alates keset tuba laiutav köögilaud ja muud pinnad on kaetud ühtlase kultuurkihiga. Siin on kõike: Ungari ajalugu ja kirjanduslugu, keeleteaduslikke artikleid, PestiEstid, ungari ja eesti kirjandusklassikute teosed ülekoormatud meelte lahutamiseks, eesti muusikalugu, kohvitasse ja arvuteid, pilgeni täis ungari muusikat. Õpime hoolega, sestap pole olnud aega kodust väljaspool kultuuris püherdada. Nüüd on hea varudest ammutada. Õnneks on riiulis veel lugemata teoseid ja kuulamata muusikat, isegi vaatamata filme. Lovász Iréni Szindbád viib mind kenasti talvest suvesse.

Viimased verivorstid on väärikalt pohlamoosiga leidnud oma loomuliku koha tänulike sööjate kõhus. Leelole toodud Kalevi kirsimarmelaadid on kõik söödud ja nüüd võib igaüks oma maiustusi sööma hakata. Mul on veel pool piparkooki.

Advertisements