Brunssum on väike linnake Hollandi lõunaosas kohe Saksamaa külje all, ka Belgia on kiviviske kaugusel, ainult kõvasti peab viskama. Linnas on 30.000 elanikku. Veel 50 aasta eest kaevandati siin sütt, söekaevanduse koha peal on praegu NATO baas. Tegelikult asub baas kunstlikul kõrgendil. Linna keskelt jookseb läbi maantee, nii et teisele poole minekuks on vaja ületada üks sildadest. Kesklinnas on üks nn turismitänav, kuhu jõulude puhuks oli kohale toodud kaks põhjapõtra, kes olid oma pisukeses aedikus üpris õnnetu olemisega. Sellelt tänavalt saab peale Vero Moda ja Lake Side´i hilpude osta ka kohalikku päritolu puukingi. Kesklinna ehib veel linnutiik miniatuurse pargiga, kus paterdavad ringi erinevad sulelised, näiteks mustad luiged, kes rahvavaesel jõuluajal on näljast pisut agressiivsed.

must iludus

Linna meiepoolses servas võib jalutaja sattuda lambakarjamaale, mis paikneb kohe bensiinijaama taga. Pealtnäha kesise faunaga paigas leidub lisaks koertele veel näiteks harakaid, tuvisid, kajakaid, punarindu, oravaid (hekist pügatud kujul), musträstaid ja kasse (näiteks poe vaateaknal, aga täitsa elus, tükki kaks). Üldist linnapilti iseloomustavad asjad, mida minu arvates võib kokkuvõtvalt nimetada kitšiks. Mõni näide: kivist tuvipaar ukse- või aknakarniisil, majaesisel killustikul laiali paigutatud savikannud, jõuluhooajale kohaselt maja küljes rippuvad-ronivad punased mehikesed, värvitud ja värvilised aiaskulptuurid, suured kivid, väiksed kivid etc. Kardinaid siin ei kasutata, aknad aga moodustavad suurema osa seinast. Ilmselt ei karda hollandlaste elu päevavalgust. Majad on valdavalt punasest tellisest ja kahekordsed, nii et mõni üksik valgeks krohvitud isend mõjub üsna värskendavalt.

Üsna Brunssumi lähistel asub väike linn Hoensbroek, mis on nimekas oma lossi poolest, mille kohta käivad jutud, et see olevat üks suuremaid ja kaunemaid Hollandis. Lossi vanim osa on pärit 13. sajandi keskpaigast, kahe siseõue ümber koondunud hoonetes on 40 ruumi, mis juhatavad külastaja läbi ajastute keskajast renessanssi ja barokki. Algsele ühe torniga hoonele on aja möödudes tehtud hulgaliselt juurdeehitisi, tänane välisilme vastab üldjoontes 17. sajandi omale, kuigi see on kannatada saanud ja restaureeritud veel ka 20. sajandil. Teisel jõulupühal oli see nii popp ajaveetmiskoht, et lossiesisel parkimisplatsil polnud ainsatki vaba kohta.

Advertisements