Kui juba avalikuks arveõiendamiseks on läinud, siis lubatagu sõna võtta ka minul, kes ma samuti Bródy tänavas elan. Pole põhjust arvata, et keegi on mind mõjutanud või et mina olen mõjutanud teisi. Me kumbki mõtleme oma peaga. See ehk ongi frivoolitaride silmis meie suurim patt – mittesotsiaabel olemine, individuaalsus. Aga kas annab see kellelegi õigust meie üle kohut mõista? Ei anna, antagu mulle andeks. Mina ei mõista kellegi üle kohut, kuni see keegi mulle ja minu sõpradele hinge ei situ. Ja just seda on tehtud. Mina ka ei käi kõrtsis keelt õppimas, sest selleks pole mul ei tahtmist, aega ega põhjustki. Olgu see iga inimese enda otsustada, kuidas ta keelt õpib, ja keeleoskuse taseme üle otsustada pole ka meie asi.
Teesklemine, et kõik on korras, ei tee asju korda. Asjad läksid valesti juba ammu, aga asjaosalised kas ei saa sellest aru või ei tahagi aru saada ega tunnistada, et ka nemad on inimesed ja teevad inimlikke vigu. On asju, mida lihtsalt ei tehta. Näiteks ei tulda pikemaks ajaks öömajale ega eeldata, et teised võtavad üle sinu rütmi ja oleku. Ega ikka ei võta küll, mina olen ikka mina ja elan oma elu, mis minu jaoks on hea täpselt nii, nagu see on. Samuti ei leia ma, et minu elu oleks halvem või vähem elu kui joomist, laaberdamist ja amoraalsust deklareeriv elu. Ärgu püütagu mind muuta, aktsepteeritagu. Selleks, et olla tolerantsem, ei pea tingimata psühholoogiat õppima. Sallivusest jääb inimestel küll puudu. Mis on väärtus ühe inimese jaoks, ei pruugi seda teps mitte olla teise jaoks ja parem on mitte sekkuda teise inimese väärtustesüsteemi, püüda teda muuta selleks, et ta oleks „suhtlemiskõlbulik”.
Pean ka vabandust paluma, sest püüdes jääda viisakaks, pole ma alati tõtt ütelnud. Võimalik, et sellest on tingitud mõnedki vääritimõistmised. Minu prioriteetide hulka ei kuulu selles mõttes tühjade suhete loomine ja hoidmine, mis mulle midagi ei anna (eelkõige vaimses mõttes), vaid kulutavad asjatult energiat, mida mul on vaja töö tegemiseks. Võib-olla on sellel ka teaduslikum nimi, aga mulle meeldib mõelda, et säästan sellega ennast, nii palju või vähe, kui see on võimalik. Nii et jah, seda võite küll isiklikult võtta. Olen väike ja kuri ja hindan oma isiklikku ruumi ega kutsu sellesse inimesi, keda ma siia ei taha.
Tänan tähelepanu eest!
5. dets. 2007 at 7:34 p.l.
kallis, reet! nii palju kui mina olen asjast aru saanud, on see asi olnud leelo ja helina vaheline kana. mõlemad on öelnud, et ei reet, kirsi ega keegi muu ei puutu asjasse. vb olen vääriti mõistnud, aga loodan siiski, et mitte. leelo ja helina on täitsa suured inimesed: kas suudavad omavahelise asja ära lahendada või mitte, see sõltub aint neist. kahe inimese vaheline sõprus on nagu kahe inimese vaheline abielu: et asi töötaks, peavad mõlemad osapooled selleks vaeva nägema. on paremaid ja on halvemaid päevi. mõnikord suudetakse probleemid lahendada, mõnikord mitte. loodame parimat.
5. dets. 2007 at 11:38 p.l.
Mulle tundub küll, et arutlus ei käi ainult kahe inimese sõpruse, vaid üldisemalt inimsuhete üle. Samas on Helina kas tahes või tahtmata solvanud ka mind. Küllap ta ise teab paremini. Ma olen muide üsna pika vinnaga inimene, aga ka minu kannatusel on piirid. Minu jaoks oli viimane piisk karikasse see, kuidas keegi on piisavalt jultunud, halvustamaks avalikus internetiruumis kellegi õppimismeetodeid. Ja kuna see käis otseselt minu hea sõbra pihta, ei saa eeldada, et see mind üldse ei puuduta. Ka ei ole kellelgi õigust nõuda, et juhuslikult samas linnas viibivad eestlased peaksid omavahel suhtlema. Pelk kaasmaalus ei ole minu jaoks põhjus semutsemiseks.
6. dets. 2007 at 9:00 e.l.
kui selle kellegi all peeti silmas mind, siis ma ei ole midagi nõudnud. püha peetrus, ega muidugi ei PEA suhtlema. tegelikult ei pea üldse midagi. lihtsalt minu jaoks tundub see kuidagi loogiline, et aeg-ajalt külla tulevale koduigatsusele on parim ravim just nimelt need kaasmaalased. aga jah, ma pole ju sealgi, pole ka sõnaõigust. vabandan.
6. dets. 2007 at 1:28 p.l.
ma hakkasin hoopis selle peale mõtlema, et budapesti-suuruses linnas on suhtlemine märksa keerulisem kui inimeste vältimine. asjade loomulik seis on pigem see, et ei saada kokku. ja isegi kui keegi su hingepõhjani välja vihastab, asendub seegi raev mõne päevaga leebe ükskõiksusega. pealegi on vaenamine üks räsivamaid kommunikatsioonivorme üldse. budapest on suurem kui me kõik kokku. igaüks mahub ära.
mulle isiklikult on muidugi sümpaatsed kõik, kes armastavad budapesti, aga inimesed budapestis on nagu linn ise – nad ei peagi vastu armastama. see ei kahanda minu kiindumust vähimalgi määral.
10. dets. 2007 at 10:26 e.l.
kui mina oleks päkapikk, siis mina ei tooks kellelegi teile ungaris kommi sussi sisse.
10. dets. 2007 at 7:56 p.l.
Kummaline, kui palju arvamusi on inimestel,kes kuidagi asjasse ei puutu. Koduigatsuse nagu muudegi murede-murekeste vastu, muide, on igaühel oma retsept, ärgu pandagu pahaks. See oli kusjuures siin me omavaheliste arusaamatuste üks põhjusi, et mingil kummalisel põhjusel tahavad mõned veidrad inimesed oma elu elada enda valitud viisil.
Leebe ükskõiksus siiski veel saabunud pole, aga muus olen sinuga üldjoontes nõus, Hedda.
PS Reet palub edasi öelda, et teda pole koduigatsus sel aastal veel külastanud ja niipea pole ette näha ka.
11. dets. 2007 at 1:13 e.l.
inimesed püüavad ikka oma elu kuidagi ära elada. kuidas? see on ikka nii, et vahel lonkad ühte jalga ja siis kahte jalga korraga. vahel tuleb ühtemoodi välja, teinekord teistmoodi.
aga maaš, kuigi ma pole sinuga kunagi kohtunud, aga siiski sinust alati inimesi ülivõrdes rääkimas kuulnud, olgu selleks näiteks siis eesti piigad või taani poiss david (vist oli see kombinatsioon)jt, pean ütlema, et ma ise ei ole ka üllatunud, et sellel aastal pisike mehike mulle midagi igal öösel sussi sisse ei poeta.
11. dets. 2007 at 1:24 e.l.
tahaksin veel oma eelmise kommentaari esimese lõigu kohta lisada, et see on lihtsalt kõigest see arusaam, mis on mul tekkinud eelkõige ennast silmas pidades.
11. dets. 2007 at 1:26 p.l.
Topin jah nina teiste asjadesse, sest mu sõbrannad Eestis muust ei räägigi, kui sellest mis toimub teil seal. Jõuluaeg ju. Ja ma pean kuulma ainult sellest kuidas toredad Eesti tüdrukud võõral maal tülitsevad. Muudkui. Niimoodi. :(
11. dets. 2007 at 9:50 p.l.
Haaahaaahaahaahahahaaahahahahhahaha.
Oh teid koomikuid. Pole juba ammu nii palju nalja saanud. Aitäh!
12. dets. 2007 at 5:47 e.l.
hmmm… mingil põhjusel (huvitav, millisel…. või kahemillisel) hakkab ka vanal eesti mehel (kes ei ole hetkel ungaris) juba naljakas :P
12. dets. 2007 at 7:15 e.l.
Eks ole. Aga naer on ju ainult terviseks, kulla jospel :)
14. dets. 2007 at 5:10 p.l.
tean. mul oleks praegu mõlemat vaja.