Kui juba avalikuks arveõiendamiseks on läinud, siis lubatagu sõna võtta ka minul, kes ma samuti Bródy tänavas elan. Pole põhjust arvata, et keegi on mind mõjutanud või et mina olen mõjutanud teisi. Me kumbki mõtleme oma peaga. See ehk ongi frivoolitaride silmis meie suurim patt – mittesotsiaabel olemine, individuaalsus. Aga kas annab see kellelegi õigust meie üle kohut mõista? Ei anna, antagu mulle andeks. Mina ei mõista kellegi üle kohut, kuni see keegi mulle ja minu sõpradele hinge ei situ. Ja just seda on tehtud. Mina ka ei käi kõrtsis keelt õppimas, sest selleks pole mul ei tahtmist, aega ega põhjustki. Olgu see iga inimese enda otsustada, kuidas ta keelt õpib, ja keeleoskuse taseme üle otsustada pole ka meie asi.

Teesklemine, et kõik on korras, ei tee asju korda. Asjad läksid valesti juba ammu, aga asjaosalised kas ei saa sellest aru või ei tahagi aru saada ega tunnistada, et ka nemad on inimesed ja teevad inimlikke vigu. On asju, mida lihtsalt ei tehta. Näiteks ei tulda pikemaks ajaks öömajale ega eeldata, et teised võtavad üle sinu rütmi ja oleku. Ega ikka ei võta küll, mina olen ikka mina ja elan oma elu, mis minu jaoks on hea täpselt nii, nagu see on. Samuti ei leia ma, et minu elu oleks halvem või vähem elu kui joomist, laaberdamist ja amoraalsust deklareeriv elu. Ärgu püütagu mind muuta, aktsepteeritagu. Selleks, et olla tolerantsem, ei pea tingimata psühholoogiat õppima. Sallivusest jääb inimestel küll puudu. Mis on väärtus ühe inimese jaoks, ei pruugi seda teps mitte olla teise jaoks ja parem on mitte sekkuda teise inimese väärtustesüsteemi, püüda teda muuta selleks, et ta oleks „suhtlemiskõlbulik”.

Pean ka vabandust paluma, sest püüdes jääda viisakaks, pole ma alati tõtt ütelnud. Võimalik, et sellest on tingitud mõnedki vääritimõistmised. Minu prioriteetide hulka ei kuulu selles mõttes tühjade suhete loomine ja hoidmine, mis mulle midagi ei anna (eelkõige vaimses mõttes), vaid kulutavad asjatult energiat, mida mul on vaja töö tegemiseks. Võib-olla on sellel ka teaduslikum nimi, aga mulle meeldib mõelda, et säästan sellega ennast, nii palju või vähe, kui see on võimalik. Nii et jah, seda võite küll isiklikult võtta. Olen väike ja kuri ja hindan oma isiklikku ruumi ega kutsu sellesse inimesi, keda ma siia ei  taha.

Tänan tähelepanu eest!

Advertisements