Võlgnen vist lugejatele seletuse, sest mu viimane sissekanne on arusaamatust ja pahameelt külvanud rohkem kui rubla eest. Ma arvan, et see oli üks mu isiklikumaid sisskandeid üldse, aga see vist ei paistnud enda pihta suunatud iroonia tagant eriti välja. Ja mina veel arvasin, et väljendusin piisavalt selgelt. Muidugi on mu kirjutamisstiil selline, et sellest saab igasuguseid asju välja lugeda, aga tavaliselt saavad inimesed tahtmise korral sellest nii aru, nagu mõeldud oli.

Püüdsin välja vabandada seda, miks ma viimasel ajal enam eriti kirjutanud ei ole ja millega ma selle asemel tegelenud olen. Julgust selleks andis üks tore inimene, kelle arvates on ootamatu, aga üldsegi mitte negatiivne, kui keegi (loe: nooremapoolne naisterahvas) täiesti ebacoolilt istubki nädalavahetuse kodus ja pühendub õppimisele. Eelmise aastaga võrreldes olen ma muutunud, igasugustel põhjustel, mitte ainult sellepärast, et praegu teises koolis õpin. Kombinatsioon töö-kool-keerulised küsimused isiklikus elus annavad tulemuseks selle, mis praegu on. Ma olen väsinud (kõlab nagu mingi penskari hala jah) ja töötan rangelt säästurežiimil. Viimased ajad ei ole väga rõõmsad olnud, aga nii avalikus kohas ma sellest ei kirjuta. Ma ei tea, miks seda on vaja isiklikult võtta.

Lõpetuseks teatan, et Helina otsustas teha oma blogi. Kui tahate teada, kuidas Ungaris tegelikult elatakse, siis lugege edaspidi sealt. Ka mujal on elu, ainult teistsugune, võibolla rahulikum, aga sobivam neile, kes selle endale on valinud.

Kes ei soovi, ei pea sellest muidugi ühtegi sõna uskuma. See ei ole enam minu teha, ärapanemine pole igal juhul minu rida.

Advertisements