Frivooli ei ole ega tule, vähemalt mitte Brody tänava selles otsas. Võin täiesti ausalt öelda, et olen juba mitu nädalavahetust ilma igasuguse frivoolita kodus istunud, õppinud ja tööd teinud. Jaa, isegi reedeõhtuti, lausa laupäevitigi. Larsi, muide, ei maksa selles süüdistada. Sobivatel tingimustel on eelsoodumus ilusti välja löönud. Ma mõistan, et mu nohiklikkus on halvasti varjatud, aga just selleks ma siia tulin ja millal mind enne on huvitanud, mida keegi võtab heaks must arvata. Kõrtsis istumine ei anna mulle midagi ja mul pole veiniklaasi taga sõlmitud pinnapealseid tutvusi vaja. Ärgu loetagu siis välja halvakspanu, lihtsalt mulle see ei sobi. Oma diivanil lebades või Doonau kaldal vári paistel on täpselt sama hea veini juua, isegi kui see on absoluutselt ebaseksikas.

Kavatsesin piparkoogitaigna ka valmis teha, aga poes maitseaineriiulis sobrades tuli meelde küll, kuidas Sonja hoidis oma viimase Soomest toodud kardemoni pullade jaoks. Ja just see oligi ingveritee seest puudu. Kardemon on Ungaris defka kaup. Ehk avitab sõber Skandinaaviast. Ühesõnaga tuleb ette võtta Ikea tuur. Küllap. Natuke on veel aega.

Kui läheb kõige mustema stsenaariumi kohaselt, ei tule mulle sel aastal mingit jõulu ja ma saan ise Larsi plaanitud ekperimendi ära teha. Olen korraga valge hiir ja vaatleja. Selle vastu ei aita vist piparkoogid ka. On asju, mille mõte hakkab kaduma ja ma olen sellest kohutavalt väsinud. Ma ei jaksa üksi kogu teed tulla.

*Järjekordselt, armas Ti, tänan sind õige pealkirjani juhatamise eest. Loodan, et sa seda ise ei kavatsenud kasutada.

Advertisements