Tegelikult ma vist unustasin mainida, et oli äärmiselt hea meel näha Otti ja Evat, Sibiu näitust ning maailma pressifotosid. Ja lõppekslõppeks sai BBI ka tunnistustega valmis, kõigest kolm kuud läks. Ainepunktid tiksuvad ELTEs ka kenasti. Mõne asja üle tasub kurbust tunda, samas leiab ehk midagi rõõmustamiseks ka. Näiteks Pal tänava poisid on igas keele vahva lugemisvara. Mõni pisike hazibuli näiteks, mis tegelikult ju ei olnudki buli, vaid lihtsalt koosviibimine. Ning kõige tipuks kirssidega Kirss, kes teeb väsinud koolilapsele päeva lõpuks riisiputru. Ei kõrbenudki põhja, muide. Tahaks juba ära, Budapest ei armasta mind sellel aastal kohe sugugi ning sedaviisi ei taha mina teda ka. Isegi siis, kui Külli mulle siia eesti noormehi saadab. Ikkagi ei taha. Vot jonnin jah. Õnneks tuleb kohe Rutt oma hiiglasliku kohvriga, mis on pakitud just meile mõeldes. Seejärel saab nädalaks järve äärde, katsuge siis ainult mind segada. Taastun.

Advertisements