Tundub, et kõik on oma esimese Bp nädala vapralt üle elanud. Haigustega oleme sõdinud peaaegu edukalt, esimesed öised orienteerumised on tehtud – jällegi peaaegu edukalt. Nüüd tuleks veel ainult leida kodu ja mõni tund kuskilt koolist, siis võiks öelda, et kõik ongi tõesti edukas. Aga samas, ega ei maksa liiga palju ka oodata, ikkagi Ungari ju. Mõni meist valmistub tõsiseks kooliaastaks kuskil Horvaatias, teised proovivad paadiga uputava Doonau eest pääseda. Mina jalutan ja imetlen lihtsalt linna, ehkki võiks juba tegudele asuda. Näiteks avada kudumisklubi. Kirssidega.

Advertisements