Ootamatult tekkis mulle vaba nädal. Mis nüüd peale hakata? Ega ometi mitte puhata? Mõte on ahvatlev.. Ja mis sobib paremaks puhkuse meeleoluks, kui kontsert. Esmalt Austraalia aborigeenid Jõhvis. Ja seejärel..

Just nii ma seda ette kujutasingi. Suvine õhtupoolik. Palju häid inimesi koos. Istuda rohelisel murul, nägu paitamas sooja õhtupäikese viimased kiired. Vaadata rahulikult virvendavat merd. Mõelda mõni sõbralik mõte ning kuulata õhus helisemas Jäääärt. Mõnus huumor ringlemas, üksikud hääled kaasa laulmas, kõik nautimas. Olemist. Rõõm olemisest. Kuulamas häid lugusid. Hetk vaikust. Ja siis kõlas üks pisike hääl: miks onu ei laula? Jah, tõesti, kulla mehed, miks te ei laula rohkem Virumaal, miks te Ungarisse ei tule? Miks teie muusika nii hea on? Lihtne vastus: sest seda teevad head inimesed headele inimestele.

 Niimoodi möödub suvi, vaikselt, aegamööda. Aga mõned asjad, hetked jäävad seda alatiseks meenutama..

Advertisements