Minevikuks saanud folgilt lahkusin mõnusa kõrvuni-kultuuris-roidumuse, Ranarimi plaadi ja mõne (muinas)jutuga. Esimesel pärast-folki-päeval külastasin üht neist kohtadest Eestis, mille kohta võin öelda maapealne paradiis. Asub Pärnumaal. Päevinäinud taluhooned täis mälestusi ja tarkust, head ja armsad inimesed seal sees ja sookurehüüded tema ümber. Pluss kiviaiad. Idüll.

Järgnes folgilõpupidu ühe esineja, ohtra õlle ja lauamänguga Alias. Olin võitjate poolel. Kuni hommikuni, mil ärkasin nohu ja kurguvaluga. Nüüd joon Liivimaa palsamiga vürtsitatud teed ja veenan end, et homseks õhtuks olen vormis. Siis läheb nimelt tantsuks. Taga-metsas…

Jah.

Advertisements