Ühesõnaga helistas Hedda ja ütles, et aja kark alla, me nüüd lähme suvitama. Puuduliku puhkeaja tõttu olin kõigega rõõmsalt nõus. Päike aitas ka kaasa. Et siis kiiremas korras raamatud kotti, suvituseks vajalik ka ja padavai Leelot tüütama. No kuidagi oli ju vaja väärtuslik kirjandus kodumaile saata. Ja tundes Ungari postindust, pole autost midagi kindlamat.

Igatahes on hommikuti sportida täitsa mõnus. Siófok oli ka tore. Lihtsalt kõndisime ja astusime fäänsi nimega pansionisse. Krudy on ju fäänsi? Olemine oli rõõmsalt romantiline ja Balaton väga sinine. Jah, nüüd on see koht, kus kõik tööloomad kadestavad, sest mere ääres (just, mere!) sai veedetud üsna mõnusad mitu tundi. Nahk oli ilus punane, vesi mõnnnnnnnalt soe ja endiselt sinine. Vaatamisväärsuseks ilusad saksa koolilapsed. Fäänsitamine kestis külakese restodes ja baarides edasi ning lõppes minu jaoks kasumlikult. Ma vean teinekordki kihla ja võidan 100 forintit. Ning ilusa saksa Toomase oma lauda. Sinnani tasus seiklus end ära. Jamaks läks asi siis, kui hommikul liiga vara mitte nii ilusate saksa poiste peale karjuda du deutsch schwein. Nagu ennegi juhtunud, ei meeldi mulle teps mitte kohustuslikud äratused, olgu siis karaoke peale kell kolm hommikul või duširuumi ukse puruks peksmise peale pool kuus. Hedda õigustas oma sõnaka punapea tiitlit.

Ja ei saa öelda, et järgmine päev oleks suuri muutusi kaasa toonud. Oli päike ja tige tuul ja isegi veidi äikest järve teisel kaldal. Ja kolm pruuti. Ilusaid saksa lapsi mitte nii väga. Aga see-eest oli ilu õhtul Székesfehérváris rohkem kui küll. Ilusad edevad mehed ja mitte nii edevad, ent endiselt õigustavad missivõistluste nime. Nüüdseks olen osav ööbimismajade väljanuhkija, sest leitud õllebaari pakutav tuba osutus liigagi ägedaks. Puit, puit ja veelkord puit. Tahan omale ka. Nii ilusaid saksa lapsi kui ka Balatoni ja seikluslikke avantüüre. Punkt.

Advertisements