Nojah, kui teisipäevaõhtust Szimplat kultuuriks nimetada, siis kultuuri oli palju. Rahvusvahelist. Ilusate kõhtude ja juustega prantsuse, itaalia ja türgisaksa noormehed, sekka mõni ungarlane, üks soomlane ja kaks eestimaalast. Üsna hea kooslus. Täpsustan, üsna lõbus kooslus. Pealegi, üsna vajalik vaheldus kodumaistele kohati põmmpeadele. Ära võta isiklikult.
Aga et kohalikust kultuurielust võimalikult palju osa saada, otsustasin vaadata, mida ungarlased Rehepapist teinud on. Kuuldavasti on Kivirähk ennast ungari keeles ilmutanud “Ördöngös idők” nime all ning Kompánia Színházi Társulat on vorminud sellest omapärase teatritüki. Mitte et ma väga midagi mõistnud oleks, kuid ehk võib süüdistada pooletunnist hilinemist ja ungari keelt. Või see et Liinast sai Lina. Oooo, üks krattidest oli super, ma loodan, et ta oma põlvi ära ei põrutanud hüpates. Aina keksis ringi. Ja kupjal ehk jäid mõned juuksedki pähe. Muidugi minu lemmikuks muutus stseen romantilisi jutukesi pajatava lumekratiga, kes räägib tähtedest ja merest ja armastusest. Soovitab taevasse vaadata. “Itt nincs csillagok, ez Észtország, itt csak felhők vannak.” Tõsi?
Ja et oleks veel kultuuri, tegi esinemisproovi neidudeansambel HeHeHe. Fröccide ja šampuse tagajärjeks oli nõme mutt kontserdil ja tema veel nõmedam poeg, kes meid välja viskas klubist. Mitte et me muidugi läinud oleks. Aga pärast sai oma arvamust avaldatud küll. Kõvasti. Ja mingi ettekandja pilgutas silmi muudkui. Sodi silmas ehk. Katringi nõksutas puusa.
Meenutades, et Bp-s on siiski suvi, sai veedetud tunde pargis, näha põõsas kommionu ja püüda voodi pealt sipelgaid. Sisukas. Järgnevalt kann Sangriat Vivieniga. Veini armusin ära ja ilma selleta enam kodumaale ei tule. Ja siis tüüpiline rada – Szimpla. Kaks korda nädalas läheb liiale. Sai hävitatud paar vaenlast, suheldud ja naerdud. Oli isegi plaan tantsida, kuid selle asemel hakkasin keset tunnelit sõimlema, ning keerasin otsa ringi. Ja olin sigatige edasi. Ungari mehed, ma ütlen. Tee veel head ja kutsu veel peole ning lõbutsema. Aga vähemalt sain teada, et valisin siiski õige kooli. BBI tõesti õpetab rääkima, isegi karjuma ja sõimama, nagu näha juuresolevalt pildilt.
Ja lisaks sellele, et kohalikud tigedaks ajavad, teevad seda teisedki. Valimatute sõnadega, nagu näha. Peaasi, et saaks. Aga kuna mu kloostri ja järgmise võõramaa mõte laideti maha, siis ootan järgmist lööki. Olge lahked.

Advertisements