Jup, ma käisin jälle teatris. Mmm… päris maitsev oli. Molnár Ferenci Lila ákác on selline ilus ja lihtne ja armas. Kurva lõpuga kahjuks.
Aga mõni päev enne teatrit käisin Ungari pressifotosid vaatamas. Suuuuurepärased. Ja päev peale seda sattusime juhuslikult ja suure ässitamise stripiklubisse. Ei saa just öelda, et oleks suurem asi olnud. Lauatantsu tellisime ka, aga kelleski just suurt huvi ei tärganud. Neiude näod olid tüdinenud, keha ei liikunud. Tegelikult võttis igasuguse isu tagasi minna keskealine naine, kel pekid rippusid igalt poolt üle ning kes rahulikult tisse kergitas ja seksikalt küsis: “Poisid?” Tee nüüd sinna juurde siukest mesimagusat häält ka.
Ja siis tuli kool ja kool ja kool ja pikk nädalavahetus. Kui Ungaris, tee nagu ungarlase. Ehk siis mine avalikku parki peesitama. Täitsa mõnus ja soe ja linnulaul, sekka paar mootoriturtsatust. Hea seltskond (loe:erialakirjandus) ja kommid, šokolaad ning vesi. Isti kah. Hindeks viis pluss ja sisutatud päevad.

Advertisements