Et kellelgi ei tekiks mõtet nagu ma koolis enam ei käigi, siis proovige teha nii nagu mina ja ärgake hommikul üles, sõnaraamat kaisus. Sest just nii juhtus minuga. Võib-olla oli selles süüdi öine pimedus ja väsinud silmad, mis sõnastikku voodil ei märganud. Ja siis peale kooli õpetage eesti keelt, käige teatris, tõlkige ja kirjutage nõrkemiseni. Kui sellest väheks jääb, tõlkige veel.
Muide, soovitus. Ärge minge Bp-s muusikale vaatama. Isegi siis, kui see on kohustuslik. Nimelt Padlás nimeks ja juuuuube. Ehk oleks saanud seda nimetada amatöörteatriks. Ja amatöörid on tavaliselt lahedad. Mitte siin. Esiteks, peaosaline oleks võinud printsi rolli laulda ooperis, positiivne. Aga etendus ise on laval olnud u 20 aastat, kostüümid on ilmselt samast ajastust, robot leiutati eelmisel sajandil. Tegemist vist lasteetendusega, tapmine ja tagaajamine, püstolipaugud ja lennusalk, nähtamatud hinged, rumalad ja arad võmmid, terrorist, kes polegi terrorist jne. Ning kuuldavasti pidavat lapsed seda armastama. Näidake mulle ka põhjust, palun.

Ei saa mainimata jätta, et mul on vähemalt üheksa inimese üle äärmiselt hea meel, ehkki ma plärtsun nüüd veel mõnda aega. Pikalt. :P

Advertisements