… võib ette tulla ka Ungaris. Näiteks viisin oma sülearvuti parandusse. Vaeseke kannatas juba pikka aega kuuma- ja teadvuskaotuse hoogude all. Seekord valisin teise raviasutuse kui eelmine kord ja tulemus hämmastas mind ennastki. Esiteks oli teenindajaks ungarlase kohta väga kena noormees, kes minu üllatuseks esitas vägagi adekvaatseid küsimusi minu arvuti tervise kohta. Ei küsinudki, kust ma pärit olen ja kuidas meie keeled suguluses on (mida muuhulgas on küsinud arst, kelle poole ma pöördusin viimases hädas aasta tagasi haige olles). Ja – ma loodan, et te loete seda istudes – juba järgmise päeva pärastlõunal helistati ja teatati mulle, et arvuti on korras, mingu ma järele. See on kiireim jahutusvahetus, mida ma senini näinud olen. Ka meie kõrgelt arenenud Eestis läks sellega tükk maad rohkem aega. Müts maha.

Aga müts on kadunud.  Minu suusamüts, mis tegi must Larsi, on jäljetult kadunud. Võib-olla olen selle viimaste nädalate asjaajamiste käigus ise kuhugi jätnud. Aga võibla tahtis keegi varastada minu uut identiteeti. Noh, kui näete kuskil Budapestis kellegi peas Viru Valge kirjaga mütsi, siis see on tõenäoselt minu oma. Aga tühja sest mütsist – meil on kevad ja Lars on minuga nii või teisiti.

Kuna suusailm on siin kehv, õppisime täna ungari tantsu põhisamme. Tore oli.

Advertisements