Jah, meil oli plaanis korraldada rahvusvaheline laulupidu ja tähistada Leedu iseseisvuspäeva, aga välja tuli nagu alati – jutupaun. Esmalt saabus reedel Marilin musta leiva ja šokolaadidega. Selle eest me jumaldame teda (mina tegelikult muidu ka). Väike vein ja porknad ja vahvlid. Reet-néni tegi. Peaesinejaks oli Ida-Saksamaa suusatreener Lars ja Poola viin. Nad sõlmisid väga tugevad sõprussidemed. Kui Lars ja viin oma sõprussuhteid voodisse kinnitama läksid, algas teistel kibekiire tööelu. Klubis, kus oli hea muusika ja meie. Ehk siis parim, mis olla saab. Punkt meie kasuks: alkoholivaba pidu. Tormi raugedes oli aega ka uusi tutvusi sõlmida.

Laupäev kujutas endast pikka trammisõitu, jalutuskäiku Buda váris, šoppamist ja Szimplat. Loogiline, Marilin oli ju siin :) Õhtu läks oma loomulikku rada pidi (loe: tantsides). Pidu oli tore, muusika ja seltskond põnev. Jah, just põnev, ma ei suuda jätta vaatamata inimest, kes oskab tantsida. Mitte ei sammu ühe koha peal ja ei vehi kätega, nagu M. väga osavalt näitas, vaid tõesti liigub. Ma vist olen sellest liiga vaimustuses ja kõigile sada korda rääkinud juba, aga ei saa teisiti. Boonuspunktid ja tõusev reiting. Muidugi tegime hoolega tutvustustööd ja jälle on inimesi (sedapuhku slovakid), kel olemas tarvilik sõnavara Eestis toimetulekuks. Õlu, vein, tänan/aitäh. Električka, ďakujem. Koju saime jälle trammiga, magasime veidi ja olime ilusad ja asjalikud edasi. Ehk teisisõnu jalutuskäik üle Doonau, lantš Raday utcal, kiirpakkimine, metroo ja buss lennujaama ja vastupidi. Ja läkski Marilin ära. Varsti tuleb jälle.

Fakt on see, et ehkki pühapäeviti toimuvad väidetavalt Bp-s peod, siis meie neid ei leidnud. Trahviring. Lahendus: pudel veini ja raadio. Naabrionu ajasime ka loodetavasti üles. Mis ta siis haigutab nii kõvasti.

Ja meil puhuvad loodetuuled. Kuradi kõvasti puhuvad.

Advertisements