Jätkuks fotonäitusele ja revolutsioonimuljetele (sic!) vaatasin mina veel Fahrenheit 9/11 ja siis Death in Gaza Sai päris hea kompott kokku. Ma tahaksin endale rohelist kööki, ei ostaks kunagi vääriskive ja ei mõista ega hakkagi iial mõistma ükskõiksust, millega riigijuhid aitavad inimesi tappa.

Ungarlased ajavad mulle endiselt kananaha ihule. Mulle meeldib see kirg, millega nad elavad. Isegi siis, kui nad ennastunustavalt avalikes kohtades suudlevad, sina aga oled üksinda ja pole niipeagi lootust suudlustesse uppuda. Seesama kirg sunnib neid protestiks peaministri valedele telkima parlamendihoone kõrval, täielikult pühenduma oma perekonnale ja märkama inimesi enda kõrval. Ka nende vihas ja rahvusvärvides on kirge. See on vahel hirmutav, aga see teeb mind ka nende kõrval elavamaks.

Advertisements